Tallinna lastehaigla arstidel jäi kasvaja märkamata

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla.
Tallinna lastehaigla. Foto: Priit Simson / Postimees

Mitu lapsevanemat on esitanud Eesti patsientide esindusühingule kaebuse, et Põhja-Eesti suurimas lastehaiglas ei saa kvaliteetset teenindust ja arstid teevad korduvalt praaki.

«Pealtnägija» rääkis pikemalt kahe perega, kelle sõnul on puudused Tallinna Lastehaigla SA töö kvaliteedis põhjustanud olukordi, kus on olnud reaalne oht lapse invaliidistumiseks, vahendas ERR uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Seejuures pole need kaks peret ainsad, kes lastehaigla tööle etteheiteid teevad. Patsientide esindusühingu laual on veel mitu sarnast kaebust.

Samuti on silmatorkavalt madal ka lastehaigla kõrva-nina-kurguhaiguste osakonna juhi doktor Aleksandr Gilinovi reiting patsientide tagasiside portaalis Tervisetrend.

Jevgeni juhtum

Pelgulinna poiss Jevgeni tähistas alles 7. septembril oma kuuendat sünnipäeva, kuid sel aastal tal erilist peotuju ei olnud, sest tähtpäev möödus Tartu Ülikooli kliinikumi operatsioonilaual, kus Jevgenil eemaldati kõrvast kolesteatoom ehk pärlkasvaja.

«Selle olemasolu oli kohe selge, vaatasime koos kolleegiga kõrva sisse ja pärlkasvaja ehk kolesteatoom oli näha,» rääkis TÜ kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm.

Loo teeb eriti kurioosseks, et kui healoomuline kasvaja jäi Tallinna Lastehaigla arstidele sisuliselt kuue kuu vältel nähtamatuks, siis Tartu kõrvakliiniku juhataja doktor Priit Kasenõmm märkas seda kohe esimesel vaatlusel.

«Kui ma esitasin dr Kasenõmmele küsimuse et kuidas on võimalik, et teie näete seda aga Tallinnas ei näe? Ta ütles, et te ei ole ainuke, kes Tartusse pöördub. Me oleme kursis sellega, mis teil Tallinnas toimub,» ütles Jevgeni ema Natalja.

«Kolesteatoom oli osaliselt hävitanud kuulmeluude ahela. Kuulmeluude ahel on operatsiooni käigus meie praegusi võimalusi arvestades taastatud, aga loomulikult see kõrv ei kuule sajaprotsendiliselt normaalselt,» selgitas Kasenõmm.

See oli pisikesel Jevgenile juba kuues narkoos üheksa kuu jooksul ning ema oli murest murdumas. Kuigi kasvaja on tänaseks poja kõrvast kadunud, ei suuda Natalja senimaani uskuda, et vähemasti neli Jevgenit uurinud Lastehaigla arsti ei suutnud poole aasta vältel midagi märgata.

Seda enam, et kolesteatoom ei teki ka üleöö, vaid on suure tõenäosusega kaasa sündinud. Tallinna lastehaigla jaoks ei ole siiski tegemist suure möödalaskmisega, sest nende hinnangul ei võimaldanud kasvajat tuvastada keskkõrvas olnud tugev põletik.

«Tartu doktor oli viimane ja nägi seda juba selles perioodis, kui oli juba äge põletik paranenud ja ma ei tea, kas ta on teinud veel lisauuringut või vaatas lihtsalt niisama, aga tal oli võimalus seda täpsemalt vaadata, kuna lapse kõrv oli paranenud, ma loodan,» rääkis Tallinna lastehaigla kvaliteedijuht Lagle Suurorg.

Olles tutvunud Jevgeni raviajalooga, leiab Eesti Patsientide Esindusühing, et äge põletik ei saanud siiski olla kuus kuud järjest põhjuseks, et kolesteatoomi ei märgata.

Ka Tartu kõrvakliiniku juht leiab, ei Tallinnas rakendatud ravi ei olnud efektiivne ning operatsiooni ajal kõrva lahti tehes pidi kasvajat märkama ka juhul, kui on parasjagu põletik.

Põhjus, miks seda ei märgatud, võib doktor Kasenõmme hinnangul peituda lastehaigla väheses kogemuses keskkõrva operatsioonide vallas. Ka haigekassa statistika järgi tehti möödunud aastal selliseid lõikusi lastehaiglas neli, Tartu Ülikooli kliinikumis aga üle 200.

Jevgeni vanemate sõnul avaldasid nad korduvalt soovi minna mõne teise haigla vastuvõtule, kuid Tallinna lastehaigla keeldus vajaliku saatekirja ja dokumentide väljastamisest.

Emir Roberti juhtum

Kolme ja poole aastane Emir Robert on juba maast madalast kroonilise keskkõrvapõletikuga maadelnud. Olukord oli nii tõsine, et 2012. aastal tehti pisipõnnile Tallinna lastehaiglas suisa neli operatsiooni, kusjuures pärast eelviimast, mullu novembri operatsiooni, väitis tema raviarst, et kõik on korras.

Kui aga Emir Robert kodus suurest valust nutma hakkas ja kurtis, et kõrvas on justkui midagi sees, hakkas lapse emal ja vanaemal häirekell lööma.

«Laps kuulis halvasti, tal olid peavalud ja kurtis koguaeg peavalu üle. Sain aru, et midagi tõsist on lahti,» rääkis Emir Roberti vanaema Gulsara Vassiljeva.

«Iga päev laps kaebas selle peale et ta ei kuule, et tal segab midagi, võta ära. Ta ei osanud eriti ka rääkida, aga seda oskas seletada, et võta ära, ta ei kuule,» selgitas Emir Roberti ema Olesja Ümarik.

Vaid mõni päev hiljem tehtud järjekordne operatsioon kulges raviarst Aleksandr Gilinovi sõnul jälle hästi. Lapsevanem teadis, et võõrkehale ehk pisikesele šundile saadi väidetavalt jälile ja see likvideeritud.

Šunt ise on üks imepisike, mõne millimeetri suurune pehme plastikdetail, mille eesmärk on lihtsustatult öeldes keskkõrva ventileerimine.

Šunt paigaldatakse kõrva operatsioonijärgseks taastumiseks ning üldjuhul peaks ta mõne aja pärast ise välja tulema.

Kuigi lastehaigla raviarst oli korduvalt väitnud, et šunt on pärast viimast operatsiooni väljunud, ei näinud ema Emir Roberti seisundis paranemist ja otsustas minna Fertilitase erakliinikusse. Seal selguski, et valutekitaja pesitseb neljandat kuud endiselt kõrvas.

Tänavu aprillis lõigati võõrkeha välja järjekorras juba viienda operatsiooniga.

Mis ulatuses Emir Roberti kuulmine päriselt kahjustada sai on nii väikese lapse puhul veel vara öelda.

Tallinna Lastehaigla pareerib aga Emir Roberti juhtumit väitega, et šunt kõrvas ei tähenda midagi hullu. Mõnel juhul peab see isegi mitu aastat seal olema.

«Kõige suuremate kogemustega kõrva-nina-kurguarstide juhendite järgi, mis on USA-s, sest Eestis paraku ei ole väga häid juhendeid, on see šundi kukkumine niiöelda trummiõõnesse umbes kümnel protsendil patsientidest. Sellel lapsel see nii oligi,» selgitas Lagle Suurorg.

Ema sõnul öeldi lastehaiglas neile, et šunt läks kõrvast koos verega välja ja doktor Gilinov seda ei leidnud.

«Ta ei saanud seda teada, et see sees on, sest ega seda läbi ei näe sealt. Doktor arvas, et see tuli välja, sest reeglina, veerandil või kolmandikul juhtudest tuleb ta iseenesest välja ja ei ole mingit eemaldamist vaja. Selles mõttes ta jah eksis kui ütles, et tuli välja, aga tegelikult läks sisse,» rääkis Suurorg.

Ta lisas, et selline eksimine on inimlik ja midagi poleks saanud teisiti teha.

Ka kolme ja poole aastase Emir Roberti vanematel oli Tallinna lastehaiglast raviajaloo kättesaamisega suuri probleeme. Haigla ei näe siinprobleemi, sest nende väitel ripuvad kõik dokumendid digitaalses terviseloos, kuid Jevgenit ravinud doktor Priit Kasenõmm tunnistab, et poissi puudutav info oli E-Tervises üsna napp, sest põhjalikud operatsiooni kirjeldused seal puudusid.

Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts ütleb, et tekkinud on sõna-sõna vastu olukord, milles õiget poolt on võimatu tuvastada. Luts peab aga täiesti õigeks patsiendi edasi suunamist, seda enam, kui inimene seda nõuab. Antud juhtumil ei ole see tema andmetel aga üldse jutuks tulnud.

«Antud hetkel ei ole meile laekunud mitte ühtegi märget, et need kaks patsienti ei ole rahul olnud meie Lastehaigla ravikvaliteediga sisulisest aspektist ja et on olnud probleeme ka suhtlemises,» rääkis Luts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles