Tervishoius kisub tüliks

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õdede, hooldajate, arstide ja hooldusraviosutajate esindajad kohtusid eile sotsiaalministeeriumis ministeeriumi ja haigekassa esindajatega (pildil keskel seisab haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross).
Õdede, hooldajate, arstide ja hooldusraviosutajate esindajad kohtusid eile sotsiaalministeeriumis ministeeriumi ja haigekassa esindajatega (pildil keskel seisab haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross). Foto: Toomas Huik

Kui veel septembris kinnitas sotsiaalministeerium oma määrusega, et vastavalt aasta tagasi sõlmitud kollektiivleppele suureneb aeg, mis õed saavad õendushaiglates patsientidele kulutada, siis nüüd kavatsetakse koos haigekassa uue eelarvega seda hoopis vähendada.

Eile käisid õdede, hooldajate, arstide ja hooldusravi osutajate esindajad sotsiaalministeeriumis selgitamas, et patsiendile kulutatava aja vähendamine võib viia uue konfliktini.

«Me ei tahaks uut tüli tervishoidu, aga see tuleb, kui meie ettepanekuid ja argumente ei arvestata,» ütles õdede liidu juht Ester Öpik. Aasta tagasi leppisid tervishoiutöötajate kollektiivlepingu osapooled kokku, et senise 115 minuti asemel ööpäevas ühe patsiendi kohta saab õde kulutada 132 minutit. See tähendab, et keskmiselt oleks õendushaiglates iga 20 patsiendi kohta kaks õde.

Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravi kliiniku direktori Eve Karmo sõnul on nende haiglas juba praegu selline suhtarv, kuigi haigekassa selle eest täies mahus ei maksa. «Haigla doteerib puuduva osa haigla teiste osade arvelt,» ütles Karmo.

Öpiku sõnul on õendushaiglad pingutanud, et uutes üle Eesti korda tehtud õendushaiglates pakkuda nüüdisaegset, uuele õendusabi kontseptsioonile vastavat abi, lootuses, et ka rahaline pool tuleb kohe-kohe järele.

Külma dušina selgus, et haigekassa arvestab uue eelarve tegemisel vaid 72 minutiga patsiendi kohta. Teisisõnu tähendab see, et 20 patsiendiga jääks tegelema vaid üks õde.

«Üks õde 20 patsiendile oli miinimum, millest rääkisime kümme aastat tagasi, aga tänaseks on õendushaiglate sisu oluliselt muutunud, õdede roll kasvanud, seal ei ole enam igapäevaselt arsti,» selgitas Öpik.

«Meie patsiendid on palju raskemad, kui nad kümme aastat tagasi olid, ja ühiskonna ootused meie tööle on samuti hoopis teistsugused,» rääkis Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere. «24 patsiendist 18–20 on voodihaiged, kes vajavad kõigis toiminguis ööpäevaringset abi.» Praegu on nende patsientide jaoks igapäevaselt tööl kaks õde ja kaks hooldajat ning vajadusel läheb ka õendusjuht appi.

Raidvere ei kujuta ette, mis saab, kui kavandatav minutite hulga vähendamine teostub. «Loodan siiralt otsustajate arukusele!» soovis ta.

Eilsel kohtumisel haigekassa juhi Tanel Rossi ja ministeeriumi esindajatega ei jõudnud osapooled teineteisele lähemale. Jutuks tuli isegi õendushaiglate uue kontseptsiooni rakendamise edasi lükkamine.

Haigekassa lähtub eelarve koostamisel ministri määruse uuest eelnõust, mis 132 minutit enam ette ei näe. Rossi sõnul kasvab õendusabi voodipäeva hind uuel aastal üle seitsme protsendi ja ei saa rääkida raha vähenemisest.

Öpiku sõnul sisaldab voodipäeva hind lisaks tööjõukulule ka üldkulusid – elektrit, toasooja, toitlustamist –, mille maksumus aga on juba tõusnud ning kavandatav voodipäeva hinnatõus katab pigem need kulud.

Haigekassa koguneb eelarvet arutama tuleval kesknädalal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles