Eesti arstid ei pea ravikanepit vajalikuks

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanep.
Kanep. Foto: AFP/Scapix

Kuigi ravikanep võib aidata leevendada mitme raske haiguse kulgu, kardavad patsiendid kõrvaltoime tõttu seda kasutada.

Eestis on võimalik ravikanepit taotleda, kuid seni ei ole selleks ühtegi taotlust esitatud. Esiteks ei ole spetsialistide kinnitusel selleks vajadust, teiseks pelgavad kanepit nii terviseametnikud, arstid kui ka patsiendid ise.

Kui patsiendi raviarst on otsustanud, et raviks parim on kanepit või tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldav müügiloata ravim ja nii sotsiaalministeeriumi erialakomisjoni liige kui ka ravimiamet leiavad, et taotlus on põhjendatud, siis saab inimene ravimit legaalselt kasutada. Kanepit või THCd sisaldavat ravimit saab patsient osta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omavast apteegist, kes tohib seda müüa vaid kindlale patsiendile.

Kogu protsessi kestust on keeruline ennustada, sest hulgimüüja ja apteegi tegevus ei ole ajaliselt rangelt piiratud ning seni pole ka selliste ravimite müügikogemust.

Ravimiameti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete büroo juhataja Eda Lopato kinnitas, et ühtegi taotlust kanepit või THCd sisaldava müügiloata ravimi kasutamiseks ei ole ametile esitatud. Sotsiaalministeerium kommentaare ei jaga, vaid soovitab pöörduda ravimiameti poole.

Müügiloata ravimi kasutamine raviks võib kõne alla tulla vaid siis, kui see on arsti poolt meditsiiniliselt põhjendatud, ei ole ohtlik inimese tervisele ning ravimi kvaliteedi kohta on piisavalt andmeid.

Terviseameti tervishoiu büroo juhataja ja meditsiiniteaduste doktori Mari Järvelaiu sõnul on põhjus, miks ühtegi taotlust ravikanepi kasutamiseks pole tehtud, üsna loogiline. «Kanepi kõrvaltoime hirmutab niigi haigeid inimesi ning ei ole tõstatud, et kanepitoode oleks valu leevendamisel efektiivsem kui teised lubatud valuvaigistid,» selgitas Järvelaid.

«Neid, kes jäävad uskuma, et tegemist on imerohuga, mida arstidel mingil salapärasel põhjusel või lihtsalt kadedusest ei lubata välja kirjutada, on ilmselt päris palju. Siiski on kanep taim nagu iga teinegi, mitte puhas arstim,» lisas ta.

Järvelaiu sõnul suitsetatakse kanepit eelkõige meeleolu parandamiseks. «Tüüpiline on, et kanepit tarvitanu muutub lõbusaks, ta räägib ohjeldamatult, seejuures pole talle jutupartnerit vaja, piisab iseendast, ja tal tekib ka ohjeldamatu söögiisu. Ta ajataju muutub, aeg kui tormaks. Mälu sellest eriti palju ei salvesta. Kui kanepi psühhoaktiivne toime üle läheb, hakkab domineerima lõbusa energilisuse vastand – ükskõiksus ja kurvameelsus,» kirjeldas Järvelaid.

Meditsiinikirjandus näitab Järvelaiu sõnul, et haiguse korral soovivad kanepit need, kes on juba varem seda pikalt tarvitanud. Vanemaealiste patsientide hulgas selliseid ei ole.

«Lisaks ohustab kroonilisi kanepitarbijaid risttolerantsuse teke opiaatidega, mis tähendab, et valuvaigisteid on vaja üha suurenevas annuses,» toonitas Järvelaid.

Samuti pelgavad arstid Järvelaiu sõnul ravikanepit soovitada, sest nii võetaks nad kaudselt vastutuse, et ravim jõuab ikka tõesti selleni, kellele see on välja kirjutatud. «Ärge tehke arstidest kanepitarvitamise väravavahti,» leidis Järvelaid.

Juunis pandi alus MTÜ-le Ravikanep, kes soovib, et ravikanep oleks seda vajavatele patisentidele kergemini kättesaadav. Ühing rõhutab, et ei propageeri kanepi tervitamist, vaid soovib juhtida tähelepanu selle kasutusvõimalustele tervisehädade ravis: ravikanep leevendab valu, vähendab silma siserõhku ja hulgiskleroosi põdevatel patsientidel lihasjäikust, aeglustab Alzheimeri tõve kulgu ning mõjub antidepressandina.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles