Suuline leping jättis kodu ostnud pere hätta

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellitud siseuste asemel ripub juba pool aastat ajutine kardin.
Tellitud siseuste asemel ripub juba pool aastat ajutine kardin. Foto: Marina Puškar

Nominete Projektilt kuus siseust tellinud pere peab kevadest saadik elama WC- ja vannitoausteta.

Kevadel Piritale korteri ostnud perekond Lott tellis maikuus firmalt Nominete Projekt kuus siseust. «Kohapeal väitsid Nominete Projekti esindajad, et uste valmistamiseks kulub neli kuni kaheksa nädalat. Täpsustasimegi uste käelisuse, materjali jms, selle alusel koostati pakkumus,» rääkis Kati Jakobson-Lott. Naise sõnul aktsepteerisid nad ettevõtte pakkumise 15. mail telefoni teel. «Sellest alates tuleb leping sõlmituks lugeda, sest müügileping võib seaduse järgi olla suuline,» rääkis naine.

Kaks standardmõõdus ust müüdi perele valmiskujul kohe. Laos olnud uksi paika pannes selgus, et ühel uksel oli lävepakk katki kruvitud ning sellel oli pragu sees. Sellest veast teavitati firmat paigaldamise ajal. Katkine lävepakk lubati ostja sõnul välja vahetada, korra isegi lepiti kokku aeg, kuid firma esindajat ei tulnud. Pakku pole vahetatud siiani.

Teisel uksel tuli paari kuu pärast lahti liist. «See asub nii kõrgel, et me ei pääse sinna füüsiliselt ligi,» kinnitas naine. Eritellimusel uste valmimise kohta andis firma esindaja Marko Mätlik perele aina uusi tähtaegu. Küll pidid need valmis saama juuli alguseks, siis keskpaigaks, seejärel augusti alguseks, siis augusti lõpuks.

Naise sõnul ettevõte meilidele ei vastanud, kogu suhtlus on käinud telefoni teel. «Ühe seesuguse vestluse käigus septembris tunnistas ettevõtte esindaja, et juba pakkumuse esitamise ajal oli neile selge, et uksi ei tule. Siiski müüdi meile toona kaks laojäägis olevat ust, teades, et meil on huvi nende vastu vaid juhul, kui täidetakse kogu tellimus,» oli Lott-Jakobson nördinud. Väidetavalt olla Nominete Projekti esindaja öelnud, et ettevõtte koostöö tehasega, mis need uksed valmistama pidi, on katkenud. Millise tehasega on tegu, naine ei teadnud.

Septembris teavitas pere ettevõtet, et nad soovivad lepingu lõpetada, ja palus kaks valmiskujul ostetud ust ära viia ning raha tagastada.

«Kahjunõue on 500 eurot, aga mis see on võrreldes selle kuue kuuga, mis me oleme pidanud elama nii, et meil ei ole isegi WC-l ja vannitoal ust ees? Me ei ole seetõttu saanud isegi lapse sünnipäeva pidada,» on naine nördinud. Samuti on puuduvate uste tõttu pooleli muud viimistlustööd. «Uksepaled näevad koledad välja, sest Gyproki plaat paistab välja, põrandaliiste ei saa panna,» kurtis naine.

Nominete Projekti juhatuse liikme Tõnu Rehema sõnul müüdi perekond Lotile 27. mail kaks ust soodushinnaga ning muidu 231 eurot maksnud ukse hind oli 165 eurot ja käibemaks. «Esimesed uksed osteti arve alusel ilma lepinguta, kuna uste komplektsus ja mõõdud olid juba olemas,» rääkis Rehema.

Ta tunnistas, et edasine suhtlus takerdus selle taha, et klient ei saanud Marko Mätlikuga kokkuleppele uute uste maksumuse ja komplektsuse asjus. «Seetõttu ei ole tehtud pakkumist ega sõlmitud tellimislepingut. Ilma kirjaliku tellimislepinguta ei lähe ükski tellimus töösse,» rõhutas Rehema.

Tellimislepingus fikseeritakse kõik parameetrid, mõõdud, värv, kujundus, lukud, liistud, lävepakk, tarneaeg, paigaldus, transport, garantii ja maksetingimused. «Kirjalik tellimisleping on vajalik kliendile ja meile,» toonitas firma esindaja. Rehema kinnitas, et ettevõte teeb siiani koostööd uksi valmistama pidanud Seicom Uksetehasega ning tema sõnul öeldi klientidele, et selle tehase tarneaeg on pikk. «Aga me ei ole öelnud, et oleme lõpetanud koostöö,» sõnas ta.

Rehema sõnul saatis klient neile 7. augustil meili, et lävepakk on katki. «Kuna edasi on olnud soov saada pakkumine ja tellimisleping, plaanis Nominete Projekt likvideerida lävepaku vea teiste uste tarnimisel,» selgitas ta.

Kui pere läks septembris lepingut tühistama, tegi Rehema neile pakkumise ja saatis selle 2. oktoobril meiliga. Pere teatas seepeale, et on juba tellinud uksed teisest firmast.

Rääkides pere soovist katkised uksed tagastada, sõnas Rehema, et kuna neid on juba pool aastat kasutatud, siis pole võimalik neid enam uuena müüa. «Ma olen nõus võtma uksed realiseerimise peale, kui klient soovib,» lubas Rehema.

Pakkumise uksed tagasi tuua saatis firma pärast Tarbija24 pöördumist üleeile. «Nemad ei paku meile mitte ukse eest makstud väärtust, vaid realiseerimisväärtust,» oli ostja nördinud. Naise sõnul jääb sel juhul kahju nende kanda, kuigi pahauskselt on käitunud firma. Pere on otsustanud pöörduda tarbijakaitseametisse ja tarbijakaebuste komisjoni poole.

Postimehel ei õnnestunud korduvatest katsetest hoolimata Marko Mätlikuga ühendust saada.

Kommentaar

Hanna Turetski

Tarbijakaitseameti pressiesindaja

Tellimusleping peaks olema ikkagi kirjalik, kuna see peaks sisaldama tingimusi ja mõlema poole kohustusi. Kui on sellise töö tegemiseks sõlmitud suuline leping, siis on ilmselgelt probleemide lahendamine raskendatud ja võib juhtuda, et selgus tuleb alles kohtus.

Tõsi, suuline leping on samuti leping ning kui on võimalik ettevõttest küsida telefonivestluse väljavõte, siis on see tõesti aluseks. Kuid on raske uskuda, et kõik olulised tingimused on suuliselt kokku lepitud.

Tarbija peaks probleemi lahendamiseks tegema kirjaliku avalduse ettevõttele. Ettevõttel on kohustus vastata 15 päeva jooksul. Kui vastus jääb tulemata või see ei ole selline, mida tarbija eeldab, võib pöörduda tarbijakaitseameti poole. Eeldus on muidugi, et leping, sh suuline (mida on võimalik kõneväljavõttega tõendada), on sõlmitud juriidilise isiku ja eraisiku vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles