Muusikud võitlevad kontsertide hilise algusaja vastu

«Ajaga on asi käest ära läinud. Esinemisi lükatakse üha hilisemaks. Inimesed, kes tulevad bändi pärast klubisse, seisavad kaks tundi ja ootavad ning siis on jutt, et on alles ülbed vennad – ei taha lavale tulla ja venitavad,» nentis Smilersi solist Hendrik Sal-Saller.

«Me oleme saanud negatiivset tagasisidet, et teid ei saa vaatama tulla, alustate esinemisega nii ebamõistlikul ajal,» sõnas Terminaatori ninamees Jaagup Kreem.

See ebamõistlik aeg on tuntud tegijate sõnul öösel kell 1.30, millest on saanud tavapärane lavalemineku aeg. «Ja mida päev edasi, seda enam on kuulda juttu kella kahest,» lisas Sal-Saller, kes on varahommikusse venivaid kontserte püüdnud teemaks võtta juba pikka aega. «Seni olen olnud suhteliselt üksi, aga nüüd helistas mulle Jaagup Kreem, saime kokku ja mõtlesime selle üle,» rääkis Sal-Saller.

Kreem ja Sal-Saller kinnitasid, et sarnaselt mõtlevad pea kõik kodumaised esinejad. «Lihtsalt võiks olla mõistlik piir, et inimesed, kes tahavad bändi kuulama tulla, saaksid seda teha,» ütles Sal-Saller.

Mõistlikuks kontserdi algusajaks peetakse südaööd. Ühiselt püüavad kodumaised artistid oma sõnumit viia ööklubide ja lõbustusasutuste programmijuhtideni.

Kontsertklubi Rock Café meediajuht Gunnar Viese nentis, et Eesti artistide puhul algavad kontserdid tõesti pärast südaööd, sest publikult ei ole võimalik 30 või 40 eurot piletiraha küsida, kuid esinemistasusid tuleb maksta. Kuna enamik kontserte ei tule ots otsaga kokku piletimüügist, on oluline baaritulu. Esinemist oodates tarbivad inimesed alkoholi ja toovad nii asutusele raha sisse.

«Pidutsemise ja meelelahutamise loogika on tänapäeva noortel pisut teine kui mõni aasta tagasi,» rääkis aga ööklubi Hollywood juht Rauno Otsepp. Esiteks ei tulda enne südaööd lihtsalt klubisse kohale. «Peotuju püütakse tekitada odavamalt – ostetakse kauplusest pudel, mille maksumus on võrdne võib-olla ühe kokteili hinnaga klubis. Oleme tähele pannud, et mida paremini inimestel läheb, seda varem klubisse tullakse,» rääkis Otsepp.

Teiseks ei tõmba kodumaised esinejad noori enam nii meeletult ja ööklubid ei ole kontserdipaikadena enam nii populaarsed, kinnitas Otsepp. «Artistide ülesastumised on praegu klubides rohkem peo osa, esinetakse tujutõstjatena peo sees. Vähem on esinemine lihtsalt artisti sooloprojekt,» rääkis Otsepp, kelle sõnul ei ole öösel algavad ja hommikuni kestvad peod korraldajate jaoks meeldivad.

«Kasvõi kaadri leidmine on lihtsam, kui inimesed saavad öösel magada,» selgitas Otsepp, kelle sõnul kodumaiste artistide üleskutse varem alustada üldisi trende ei muuda. «Ma ei ütle, et see on õige mõte, aga ainus viis on nihutada seaduste abil kas lahtioleku- või alkoholimüügiaegu,» arvas ta.

«Praegu on reageeritud skeptiliselt, aga üllatuslikult on suurem osa nõus proovima – vaatame, mis saab. Reaalseid muutusi ootame aastavahetusest alates,» lootis siiski Sal-Saller.

«On tekkinud klubisid, kes ütlevadki, et siis unustage esinemine ära. Nendega ei olegi midagi teha,» lisas Kreem.

«Kui bänd alustab südaööl, siis rahvas tuleb selleks kellaks, kui bänd alustab 1.30, siis tuleb rahvas hilja,» arvas Kreem.

«Meie asi on anda korralik start õhtule ja kui on innovaatiline klubi, siis osatakse inimestele pärast kontserti midagi pakkuda ja rahvast seal hoida. Meie asi on tuua publik majja,» ütles Sal-Saller. Kreem nentis aga, et sageli on kella poole kaheni oota­v publik juba üsna palju alkoholi tarbinud ja väsinud.

Hea näide on esinejate sõnul Pärnus asuvad Kuursaal ja ööklubi Sugar, kus saab hiljemalt südaööl lavale. Kuursaali programmijuht Tauno Värk ütles, et uksed avatakse neil juba kell kaheksa õhtul ja kontserte tulevad kuulama nii vanad kui ka noored. «See on sisse töötatud ja inimesed teavad meie kontseptsiooni,» rääkis Värk.