Vastulause: noorte häbimärgistamist tuleb taunida

Martti Martinson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorsootöötaja hinnangul võib noorte halvustamine tööandjate poolt soosida  väljarännet.
Noorsootöötaja hinnangul võib noorte halvustamine tööandjate poolt soosida väljarännet. Foto: SCANPIX

Hiljuti on meedias kõneainet leidnud mitu juhtumit, kus restoraniomanikud kaudselt või väga otseselt viitavad noorte töötajate ebakompetentsusele, halvale kasvatusele ning töösse suhtumise probleemidele, kirjutab noorsootöötaja Martti Martinson.

Hiljuti on meedias kõneainet leidnud mitu juhtumit, kus restoraniomanikud kaudselt või väga otseselt viitavad noorte töötajate ebakompetentsusele, halvale kasvatusele ning töösse suhtumise probleemidele.

On äärmiselt taunitav, et nii Vapiano kui Roheline Ait restoranide omanikud on pidanud vajalikuks esile tõsta, et ebakompetentsed või muul viisid sobimatud on just noored töötajad. Rapla söögikoha Roheline Ait omanik on teinud kaugeleulatuvaid üldistusi Eesti ja ka teiste riikide noorte kohta võttes aluseks probleemid ja kogemuse seoses enda restorani töötajate värbamisega. Oleks aus küsida, millist töötasu ning töötingimusi nimetatud söögikoha omanik oma töötajatele ka pakkus?

Taoliste üldistuste tegemine on ohtlik, kuna noored on niigi tööturul, aga ka ühiskonnas tervikuna, oma vanuse tõttu marginaliseeritud. Noorte tööpuudus on Eestis oluliselt kõrgem kui üldine tööpuudus, samas väheneb noorte osakaal rahvastikus pidevalt ja drastiliselt ehk noorte, tulevaste ning praeguste töötegijate arv väheneb märgatavalt. Kui nüüd avalikkuses saab laiemat kõlapinda müüt, et terve generatsioon noori on halvad töötegijad, kes ei nõustu miinimumpalga eest tööd tegema, nõuavad taga mingisuguseid õigusi ning on üleüldse valivad töökoha suhtes, siis see süvendab veelgi noorte marginaliseerumist ühiskonnas. See aga võib omakorda süvendada noorte töötuse ulatust, heitunud noorte arvu ning noorte väljarännet, mis ei ole mitte ainult noorte endi, vaid ka kogu ühiskonna jaoks soovimatu tulemus.

On inetu ning reaalsusega vähe pistmist omav üldistada teatud grupi inimeste tööharjumusi, -võimekust ja –motivatsiooni pelgalt ühe, väikese söögikoha kogemuse põhjal, olgu tegemist siis noorte, pensionäride või mingi kolmanda grupiga. Ükski uuring seda ei kinnita, samamoodi võib leida sadu tööandjaid, kes oma kogemuste põhjal taolised väited ümber lükkavad. Seda eriti olukorras, kus kogu tõde nimetatud restorani personalivärbamisprobleemide kohta avalikkusele teada ei ole. Erinevalt aga teiste ühiskonnagruppide kohta taolisi üldistusi tehes, seisame me noori taolist moodi häbimärgistades silmitsi veelgi suurema ohuga – tekitada noortes, kellel sageli töökogemused veel puuduvad või on vähesed, vastumeelsust (Eestis) töötamise vastu.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles