Kindlustuspetturid esitavad jaburaid väiteid

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aastal tunnistati Eesti kohtus kindlustuskelmuses süüdi 13-liikmeline kurjategijate grupp, kes püüdis välja petta umbes 2,5 miljoni krooni eest kindlustushüvitisi. Pildil üks konfiskeeritud autodest Audi A8.
2010. aastal tunnistati Eesti kohtus kindlustuskelmuses süüdi 13-liikmeline kurjategijate grupp, kes püüdis välja petta umbes 2,5 miljoni krooni eest kindlustushüvitisi. Pildil üks konfiskeeritud autodest Audi A8. Foto: Lõuna prefektuur

Üks neljast soomlasest teab kedagi, kes on püüdnud kindlustusfirmalt raha välja petta. Sageli on petturite selgitused nii jaburad, et nad võetakse kiiresti vahele.

Inimeste kujutlusvõimetel ei ole piire, kui püütakse Soome kindlustusfirmadelt kompensatsiooni saada, kirjutab Yle. Ehkki paljud kliendid on siiski ausad, on ka neid, kes mõtlevad välja jaburaid lugusid, et firmadelt raha välja petta.

Järgnevalt mõned näited.

Ühel juhul väitis inimene, et purunes viiul, mille väärtuseks on 20 000 eurot. Kui kindlustusfirma asus uurima, kui palju viiuli parandamine maksma läheks, selgus, et viiuli väärtus on hoopiski 1000 eurot ning selle parandamine oleks läinud kallimaks, kui on viiul väärt. Hiljem tunnistas omanik, et ta ei teagi, milline on viiuli tegelik väärtus.

Teine juhtum – 200-liitrine külmkapp oli väidetavalt ääreni täidetud siiakalaga ja kaaviariga. Omaniku avalduse kohaselt läks 540 kilogrammi toitu riknema, ehkki selline kogus poleks külmikusse üleüldse mahtunud.

Kolmas juhtum sarnaneb teisele. Inimene väitis, et kaotas kohvri ja loetles üles selles olnud väärtuslikud esemed. Kui kindlustusfirma proovis kõiki neid esemeid mahutada samasugusesse kohvrisse, siis selgus, et see ei ole mingi valemiga võimalik.

Kinflustusfirmade kinnitusel tuleb poolte väidete puhul alustada täpsemat uurimist. «Ehkki enamik väiteid on tõesed, on siiski palju fabritseeritud lugusid,» ütles If kindlustusfirma esindaja Jarmo Murtomäki.

Kõige suuremad valed on seotud mootorsõiduki, kodu- või reisikindlustusega. Mootorsõidukite puhul on inimesed valmis minema väga kaugele, et mitte maksta ise kahjusid kinni.

Enamasti tegelevad kindlustuspettustega mehed, viimasel ajal üha rohkem ka naised. Kindlustusettevõtetele tundub, et üha rohkem nö. tavalisi inimesi püüab kindlustuspettusega lisaraha saada.

Igal aastal tuleb Soome kindlustusfirmadel pettuste eest välja käia kümneid miljoneid eurosid. Seega maksab pettused kinni aus klient.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles