Elroni juht Andrus Ossip nentis täna, et ettevõtte kõige suurem viga oli puudulik kommunikatsioon. Esiteks ei tunnetatud muutuse suurust reisija jaoks. Samuti jäädi meediasõjas alla Edelaraudteele.
Elroni juht: jäime Edelaraudteele meediasõjas alla
14. jaanuar 2014, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ossip ütles pärast reisirongiliikluse teemalist arutelu riigikogu majanduskomisjonis, et Elroni kõige suurem viga oli puudulik kommunikatsioon. «Me ei tunnetanud selle muutuse suurust reisija jaoks. Muutus ju kõik alates sõiduplaanist, piletimüügist, kodulehest. Siin oleks saanud paremini,» tunnistas Ossip.
Praegu ei ole kokku löödud, kui palju kaotas ettevõte raha, sest ei suutnud müüa kõigile reisijatele pileteid. Samas ei võeta seda tema sõnul kui kahjumit, vaid kui osa turundusest, sest inimesed said nautida tasuta rongisõitu.
«Tegelikult võiksid inimesed rõõmu tunda selle üle, et esimestel päevadel sai tasuta sõita ja näha, kui hea see rong on,» arvas Ossip.
Elroni juhi sõnul on ettevõtte tegevus hetkel suunatud sellele, et saada põhilised probleemid lahendatud. «See, mis meid esimesel nädala tabas, ei olnud meie jaoks kerge,» tunnistas Ossip.
Ossip möönis veel, et just puuduliku kommunikatsiooni tõttu jäädi ka diiselrongidega opereerinud Edelaraudteele meediasõjas alla.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas ajakirjanikele, et Elroni juhtkonnas muudatusi esialgu ei tule. Ministri sõnul on olukord muutunud paremaks ning jäänud on veel tipptunni täitumuse probleemid.
Majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul räägiti komisjonis peamiselt sõitjate mugavusest ehk sellest, kas riik pole teinud mugavuse arvelt kompromisse. Kallase sõnul kinnitati saadikutele, et olukord läheb kindlasti paremaks. «Nagu vanasõna ütleb, andke aega atra seada,» ütles Kallas.
Edelaraudtee: meediasõda pole peetud
Edelaraudtee kommunikatsioonijuhi Kersti Gorstovi sõnul ei ole nad aga Elroniga mingit meediasõda pidanud ega kavatse seda ka teha. «Elron on võtnud reisirongliikluse opereerimise aasta alguses üle ning tagasiside selle toimimise kohta on tulnud igapäevastelt reisijatelt. Küll on aga Edelaraudtee pidanud vajalikuks korrigeerida ja ümber lükata teatud MKM-i väiteid, milles kõige olulisem, kuid kahjuks pea igasuguse avalikkuse tähelepanuta on jäänud fakt, et rongiliikluse minek riigifirma kätte ei tee seda teenust riigile tervikuna mitte odavamaks vaid teeb kallimaks,» kommenteeris Gorstov.
«Lisaks oleme olnud sunnitud ümber lükkama minister Partsi väiteid, justkui poleks Edelaraudtee soovinud omalt poolt midagi teha rongipargi uuendamiseks ning väidetavalt nõudnud riigilt aastal 2008 ultimaatumina varasemast kaks kuni neli korda suuremat dotatsiooni Need väited ei vasta tõele,» toonitas Gorstov.
Ta nentis, et Edelaraudtee juhtis juba 10 aastat tähelepanu rongipargi uuendamise vajadusele, tehes konkreetse ettepaneku aastal 2006. «Kahjuks ei pidanud riik toona vajalikuks või võimalikuks vähemalt 10 aastase veolepingu sõlmimist, mis sobinuks pankadele rongide ostu finantseerimisel tagatisena. Avalikkusele 2-4 korda suurema dotatsiooninõudena serveeritud ultimaatum oli aga ettevõtte kulude prognoos aastaiks 2009-2012, eesmärgiga pikendada rongide kasutusiga 15 aasta võrra, juhul kui uusi ronge osta võimalik pole,» lisas Gorstov.