Professor: Eesti ühistranspordis peaks kehtima ühtne piletisüsteem

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dago Antov
Dago Antov Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antovi sõnul võiks Eestis kehtida ühtne ühistranspordi piletisüsteem, mis võimaldaks ühe piletiga sõita terves riigis. Sellise süsteemi loomiseks vajalik tehniline võimekus on tema kinnitusel Eestis olemas.

Kas Eesti suuremate linnade Tallinna ja Tartu ümbruse bussiliiklus peaks olema integreeritud nagu Suur-Helsingis, et ma ostan ühe pileti ja sõidan sellega punktist A punkti B, mitte et ma ostan eri firmade käest pileteid?

Ma olen sellega 100 protsenti nõus ja see ei peaks toimima nii mitte ainult Tallinna ja Tartu ümbruses. Näiteks Šveitsis saab kogu riigis sõita ühe piletiga. Meil on täna olemas kõik elektroonsed võimalused, aga häda on selles, et 10 aasta jooksul on erinevad ettevõtted ja süsteemid arenenud oma suunas. Tegelikult ei peaks reisija ostma piletit konkreetsele liinile, vaid kui ma tahan sõita Mustamäelt (Tallinnast – toim.) Annelinna (Tartusse – toim.), siis ma ostan pileti ära. Tehniliselt ei ole üldse raske pärast jagada seda piletiraha nende ettevõtet vahel, kes vedu teostasid. See oleks täiesti elementaarne ja tehniliselt lihtne. Me kunagi 2000ndate aastate alguses sellest rääkisime ja siis oli jutuks, et võib-olla peaks piletimüügisüsteemi korraldamine olema riigi käes. See sunniks erinevaid süsteeme reisija heaks töötama ja kui keegi tahab piletiraha korjata, siis see makse peab olema tehtud võimalikult mugavaks.

Kui teha selline ühtne süsteem, siis äkki läheb pilet nii kalliks, et inimesed ei ole nõus nii palju maksma.

Ma ei ole selles kindel. Kui ma ostaksin ühe pileti ära ja mingi tasaarveldussüsteem jagaks selle summa pärast nende mahtude vahel ära, siis tegelikult ei pruugi see kallimaks minna. Võib-olla läheb hoopis odavamaks. Praegu iga firma müüb eraldi pileti, trükib selle eraldi välja, see on samal ajal ühteaegu keeruline ja kulukas. See peaks tähendama hoopis piletimüügi kontrolli ja kulude vähenemist.

Elroni nõukogu esimees Toomas Promm on öelnud, et kui läheb väga hästi ja reisijate arv kasvab, siis nad ei välista rongide juurde ostmist. Kas nad on liiga optimistlikud?

Perspektiivis ma arvan, et neil on õigus, sest kui meil vahepeal oli periood, kus rongiliiklus 20 aastat ei arenenud, et mitte et öelda vastupidi, siis rongi potentsiaali me tegelikult ei tunne. See on alles esimene katsetus. See, et tekkisid mingid probleemid, on arusaadav, elame need üle. Rong on praegu ainus liikumisviis, mille kiirust on võimalik parandada. Auto kiirust me enam kuidagi ei tõsta, buss ka kiiremini Tartusse kuidagi ei jõua, rongil on see potentsiaal olemas küll. Nüüd sõltub kõik sellest, kui hästi suudetakse see ära teha.

Pikemalt loe tänasest paberlehest või Postimees Plussist!
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles