|
Uurijad lisasid siiski, et kui inimesed hakkasid koduloomi, sealhulgas ka
lehmi pidama, hakkas nende organism järk-järgult piimaga harjuma, kirjutab The
Independent.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to huvitav ikkagi
laktaasi geen on olemas koigil imetajatel muidu nad ei saaks emapiima seedimisega hakkama, ensyymi t...
varajased, no
tõepoolest, Postimees, NATUKE võiks ikka tõlgitavat keelt nuusutand olla??!
|
|
Toitumisspetsialistide sõnul tekkisid aja jooksul geneetilised muutused. Osa
varajastest inimestest kandis edasi piima talumatuse geeni, teisel osal aga
tekkisid geneetilised mutatsioonid, mille tagajärjel neil piimatoodete
tarbimisega raskusi enam polnud.
Teadlaste sõnul kannavad 90 protsenti tänapäeva eurooplastest endas
piimaallergia geeni, kuid suuremal osal on see latsentses olekus.
Piima seedimiseks vajavad inimesed geeni, mis aitab toota ensüümi laktaasi.
Inimesed, kes ei talu piimas leiduvat looduslikku suhkrut laktoosi, ei saa piima
juua. Enne kui keha saab seda absorbeerida, peab laktaas ta ära lagundama. Kui
kehas puudub laktaas või on seda vähe, on raskusi laktoosi kasutamisega.
Tulemuseks on kõhu puhitus, gaasid ja mõnikord kõhulahtisus.
Teooria kohaselt said geneetiliste muutuste tagajärjel domineerivaks väike
grupp inimesi, kes polnud laktoosi suhtes allergilised.
Mainzi ülikooli ja London University College teadalsed uurisid neoliitikumist
pärit skeleti jäänustes, mis pärinesid aastatest 5480 5000 e.kr., laktaasi
olemasolu.
«Tegime neile varajaste inimeste jäänustele DNA-testi, mis näitas, et neil
puudus laktaasi geen. Sellest saab järeldada, et nad olid piima suhtes
allergilised,» selgitas uurija Mark Thomas.
Ta lisas, et need varajased inimesed, kellel piima joomisest probleeme ei
tekkinud, said sellest mitmesugust kasu.
«Piim andis tavapärasele napile ja vähe vaheldusrikkale toidule lisa. Ka oli
piima ohutum juua kui vett, milles võis leida parasiite. Piim andis varajastele
elurooplastele võimaluse ellu jääda,» lisas Thomas.
Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mis avaldub selles,
et rõõsa piima joomise järel võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus.
Laktoosi imendumishäire tuleneb laktoosi seediva ensüümi laktaasi vähesusest.
Neoliitikum on kiviaja hiliseim järk, mis algas savinõude ja lõppes metallide
kasutusele võtuga. Maaviljeluse ja koduloomapidamise arenguga kaasnes rahvastiku
kasv ja hajumine. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
