Vastukaja
26.06.2008 00:01
|
|
|
|
Haiglaravi ei ole ainus viis tervisehädadega tegelemiseks
Andrus Karnau arvamusartiklist «Tõbised, minge koju!» (PM 21.06) võib ekslikult jääda mulje, et Läänemaa haigla juhtumi puhul on küsimus ainult rahas. Tegelikkuses esineb veel mitmeid nüansse, mis on kahetsusväärselt artikli autori poolt kõrvale jäetud.
Haiglaravi ei pruugi alati olla parim viis lapse tervisehädadega tegelemiseks. 1988. aastal vastu võetud laste haiglaravi hartas on sõnastatud kümme põhimõtet laste huvide ja heaolu kaitseks, millest kõik Euroopa riigid peaksid laste haiglaravi puhul lähtuma. Esimeseks põhimõtteks selles hartas on: «Lapse haiglasse toimetamine on vajalik vaid juhul, kui samatasemeline hooldus ega ravi ei ole võimalik kodus või ambulatoorselt.»
Loomulikult ootavad inimesed kvaliteetset ja hästi kättesaadavat ravi. Kuid tänapäeva meditsiinis ei ole juba ammu kvaliteetse ja kättesaadava ravi mõõdikuks üksnes pääs haiglasse. Haiglavoodis lebamine üksi ei taga head ravitulemust. Selle tagab professionaalne personal ja nüüdistehnoloogia. Kaasaegsed ravimid ja ravivõtted võimaldavad paljude tervisehädade puhul ravi läbida haiglaväliselt, kuigi varasematel aegadel oli nendel puhkudel hospitaliseerimine vältimatu.
Mõni aeg tagasi tähendas kopsupõletiku diagnoos nädalat-paari haiglavoodis lebamist. Nüüd toimub tavalise (mitte tüsistunud ja keerukamate juhtude korral) kopsupõletiku ravi kodustes tingimustes. Uuemad teadusuuringud annavad kinnitust, et laste kopsupõletiku ravi on kodustes tingimustes sama tõhus kui haiglaravi. Kopsupõletik on vaid üks näide paljudest, mille puhul haiglaravi olulisus on vähenenud.
Praegu on Eesti tervishoiusüsteem jõudnud tasemele, kus nii mõnedki rikkamad riigid peavad kadedust tundma. Salata ei saa, et üheks arengu võtmeteguriks on olnud efektiivsus. Haigekassa ei saa raha süsteemi juurde tekitada, kuna ravikindlustuse tulubaas on määratletud osana sotsiaalmaksust. Haigekassa saab hoida silma peal, et süsteemis olevat raha võimalikult efektiivselt kasutatakse.
Raha mõistlikult kasutades saab inimestele rohkem ja paremat tervishoiuteenust võimaldada. Ekslik on arvamus, et kui Eestis oleks eraravikindlustus, siis saaks «tarbida» tervishoiuteenuseid nii, nagu hing ihaldab. Eraravikindlustussüsteem tähendab lihtsustatult seda, et mida haigem oled, seda rohkem maksad. Ning väga pingsalt jälgitakse, kas ravi on ikka kulu-efektiivsemail viisil korraldatud.
Kas efektiivsuse tagaajamisega on Läänemaa haigla puhul mindud liiale, nagu artiklis väidetakse, jääb haigla juhtkonna ja haigekassa spetsialistide otsustada. Haigla juhtkond teeb sügiseks analüüsi, mille põhjal antakse hinnang, kui palju lapsed Läänemaal haiglaravi vajavad. Kui selgub, et Läänemaa lapsed vajavad tõesti haiglaravi tunduvalt rohkem kui mujal Eestis, siis on haigekassa valmis oma otsuseid korrigeerima.
Hannes Danilov, haigekassa juhatuse esimees |
|
|
|
|
JUUNI 2008
