Nüüdsest pole enam vaja muretseda, kui hommikul kiirustades voodi üles tegemata jääb. See on tervisele kasulik tegu, kinnitavad Suurbritannia Kingstoni Ülikooli uurijad.
Voodi üles tegemata jätmine päästab tolmulestadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki üles tegemata, kortsus linadega voodi võib silma riivata, on selles korralikult sirgeks sätitud linade-tekkidega magamisasemega võrreldes tunduvalt vähem tolmulesti, kirjutab BBC.
Ühes keskmise suurusega voodis elutseb kuni 1,5 miljonit tolmulesta, nende rohkus võib põhjustada astmat ja mitmesuguseid allergiaid.
Kui voodi hommikul kohe pärast ärkamist korda teha - linad sirgeks tõmmata ja tekiga katta -, jääb voodisse soe ja niiske keskkond, mis on tolmulestadele väga meelepärane.
«Tolmulestad vajavad oma elutegevuseks niiskust, mida nad absorbeerivad neid ümbritsevast keskkonnast. Nii lihtne tegu kui voodi üles tegemata jätmine kuivatab linad ja madratsi ning tolmulestad hukkuvad veepuuduse tagajärjel,» selgitas uuringut juhtinud Kingstoni Ülikooli teadur Stephen Pretlove. Üheks uuringu eesmärgiks oligi tema sõnul innustada disainereid ja sisearhitekte looma tervislikumaid tolmulestavabu kodusid.
«Tolmulesta tekitatud allergeenid võivad väga paljudel inimestel astmat põhjustada, kuid samas on tolmulestadest väga raske vabaneda,» nentis ühingu Asthma UK arendusjuht Matt Hallsworth.
Igal aastal kulutatakse Suurbritannias tolmulestadest põhjustatud haiguste raviks 700 miljonit naela.
Tolmulesta peetakse ülemaailmselt kõige sagedasemaks kodudes leiduvate allergeenide allikaks. Üheks põhjuseks on pikk kokkupuuteaeg lestadega ehk kogu magamise vältel, tavaliselt 5-8 tundi igal ööl. Ja seda paigas, kus tolmulestade kontsentratsioon on kõige suurem: voodis.
Levinud allergiatekitaja ka Eestis
Ehkki Eestis on allergiliste haiguste esinemissagedus oluliselt väiksem kui enamikus arenenud Euroopa riikides, on ometigi tolmulesta suhtes tundlike inimeste proportsioon sarnane - umbes 10 protsenti elanikkonnast (Tartu elanikkonna uuringu alusel), kirjutab kliinik.ee.
Erinevalt üldlevinud arvamusest pole inimesed allergilised mitte tolmulestade endi, vaid peamiselt nende väljaheidete suhtes. Tolmulest tekitab oma elutsükli vältel vähemalt 2000 väljaheidet. Igaüks neist sisaldab allergiat põhjustavat ühendit ehk allergeeni.
Kodutolmulesta allergiale pole iseloomulik vaid üks sümptom. Toimeid võib olla palju ja need erinevad. Kergemate vormide puhul võib kannatajal olla ainult kinnine või nohune nina. Seega ei ole seos kodutolmulestaga kohe ilmselge. Mõõdukate ja raskete allergiate puhul võivad esineda ka vesised silmad, nahaärritus, aevastushood ja astmahood.
Kodulestade tõrjumiseks tuleks voodipesu pesta vähemalt 55-kraadise veega, madratsil ja patjade ümber kasutada kaitsekatteid. Ruume ja mööblit tuleks puhastada HEPA filtri ja topelttiheda kotiga tolmuimejaga ning ennekõike vältida siseruumides niiskust.