Lesbiemade lapsed on sotsiaalselt võimekamad

Uuringus jälgiti 25 aasta jooksul 78 Bostonis, Massachusettsis, San Franciscos, Californias ja Washingtonis elanud lesbipaari ja nende laste elu. Lesbipaarid olid lapsed saanud kunstliku viljastamise teel, laste enesehinnangut ja ühiskonnas toimetulekut analüüsiti küsitluste ja intervjuudega, avaldas CNN.

Uuringust selgus, et lesbiemade lapsed said nii sotsiaalses plaanis kui ka akadeemilises elus heterovanemate lastega võrreldes paremini hakkama. Neil ilmnes ka vähem agressiivsust ja piiripealset käitumist.

Uuring algas juba 1986. aastal. Lesbiemasid intervjueeriti nende raseduse või kunstliku viljastamise protsessi ajal, küsitlusi korrati, kui lapsed olid 2-, 5-, 10- ja 17-aastased. Täisea künnisele jõudnud noorukid osalesid ka internetiküsitluses, mis keskendus nende ühiskonda sulandumisele, sõbra- ja peresuhetele, samuti koolis hakkamasaamisele.

Laste heaolu mõõdeti selleks otstarbeks üldiselt kasutusel oleva standardmeetodiga, mis muuhulgas mõõdab ahistust, masendust, agressiivsust ja sotsiaalseid oskusi. Lesbivanemate laste vastuseid võrreldi heteroperede laste vastustega.

«Arvasime, et uuringus osalenud lastel läheb niisama hästi kui heteroperede lastel. Meid üllatas, et nad olid nii palju sotsiaalselt võimekamad,» ütles uuringut juhtinud Nanette Gartrell.

«Tõenäoliselt tagas lesbiemade laste suurema sotsiaalse küpsuse vanemate suurem panus lapse ellu, sest lesbiemade rasedused olid alati põhjalikult planeeritud,» oletas ta.

Tema sõnul on mõtlemapanev, et paljud uuringus osalenud teismeikka jõudnud noored kirjeldasid mõnitusi, mis neile vanemate seksuaalse orientatsiooni pärast osaks olid langenud. Tulevikus tulekski tema sõnul uurida, kuidas homovanemate lapsed rasketes olukordades hakkama saavad.

Uuring on äratanud teravat vastukaja kogu USAs, selle tulemusi süüdistatakse erapoolikuses, sest seda rahastasid mitmed homode õiguste eest võitlevad organisatsioonid nagu Gilli Fond ja Geide ja Lesbide Meditsiinilise Assotsiatsiooni Lesbide Tervise Fond.

«Rahastajad ei mänginud uuringu lõpptulemustes mitte mingisugust rolli. Kõne all on lihtne, selge statistliline analüüs,» ütles Gartrell.

Gartrelli sõnul vaadeldi selles uuringus ainult lesbiemade lapsi, sest homoperede laste olukord ei ole lesbiemade lastega võrreldes päris sarnane. Pealegi on homoperekondadel tema sõnul laste saamine raskendatud, kuna võimalusi on vaid kaks: adopteerimine või asendusemadus.