Armastus ei kuku iseenesest taevast kaela. Tema nimel peab pidevalt töötama. Samuti on nii armastusega abielus.
Vägivaldne mees on naiste toodang
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõtlen abielu all ka tänapäevast kooselu, sest sisu on ju üks.
Kogu aeg on räägitud meeste vägivallast ning sellest, kuidas naisi kaitsta. Nagu tihti haiguste puhul, nii tegeldakse abieluski tagajärgedega. Kuidas mehest üldse sai vägivallatseja?
Minu tuttav, nimetame teda Allaks, elab juba neljanda mehega. Alla ei ole kolme eelmisega rahule jäänud. Üks neist tarvitas ka füüsilist vägivalda. Alla nimetab oma endisi mehi loomade nimedega: siga, koer, ussike.
“Siga” oli tavaline diivanimees - vahtis jalgpalli, jõi õlut ja röhitses. Tema järel pidi ka rohkem koristama. Ta varjas oma tegelikke sissetulekuid, mistõttu Alla oli sunnitud ta taskuid ja mobiilikõnesid revideerima. Mees ei armastanud etteheiteid väikese palga kohta.
Ta ei tahtnud kuulata midagi sellest, kui mitmele kavalerile Alla oli tema pärast ära öelnud, ning jutt uuest luksuslikust kasukast ei meeldinud talle. See jäigi lõpuks ostmata. Ühel ilusal päeval jalutas mees lihtsalt minema. Alla, kes oli välimuselt atraktiivne ja kes alati hindas oma aega, armus juba järgmisel silmapilgul uuesti.
“Ta mõtleb, et on ainus mees maa peal!” põlastas Alla pärast esimest lahutust, kui oma uut naaritsakasukat demonstreeris, “on ka veel teisi mehi, kes oma kallimatele oskavad väärilisi kingitusi teha.”
Mõne aja pärast sai ka teine mees ristitud.
“Koer!” oli Alla meelest mehe õige nimi, “sest ta ainult uriseb!”
Tegelikult leidis Allagi, et see pole päris täpne.
“Koer haugub ainult võõraste peale ja oma inimesi kaitseb, mehega on aga kõik vastupidi,” seletas ta. “Kui koer on paar päeva ringi hulkunud, tuleb ta, saba alandlikult jalge vahel, ja lakub perenaise kätt, kuulab teda hardunult ega tee kunagi solvavaid märkusi perenaise välimuse kohta.”
Juba tükk aega pärast lahutust kuulsin tuttavatelt, et Alla teine mees oli roninud kaelani võlgadesse, et rahuldada Alla üha kasvavaid soove. Lõpuks andis ka tema alla. Mõnikord on abielu kahe vastase mäng, kus kaotajateks on mõlemad.
Kolmas mees sai Allalt hüüdnime: “Ussike!”
Algul tundus neil kõik hästi sujuvat. Mees teenis korralikult ja armastas teha süüa. Viskas veel nalja, et tänapäeval naised ei tule enam mehi kööki segama. Kuid nüüd ärkas Allas maailmavalitseja. Kõik mehe käigud võeti kontrolli alla. Alla nõudis meest jäägitult endale. Juba tüdrukuna õpib tulevane naine kasutama pisarate hüdroenergiat. Alla kasutas seda igal võimalikul juhul. Mõned mehed ei suuda olla keemikud, kes näevad pisaras ainult tilka vett, segatud keedusoolaga. Kuid lõppude lõpuks harjud ka kitsaste kingadega, rääkimata veel abielust.
Kui pisarad enam ei aidanud, hakkas Alla alalist ohvrit mängima. Kõik ümberringi ja mees esmajärjekorras olid süüdi tema ebaõnnes. Nüüd tundis Alla kolmas mees ka ise ennast viletsa ussikesena, kes otsib varju ja väänleb, kuid lõpuks satub ikkagi kana noka vahele.
“See ussike julges mulle veel vastu kõrvu virutada!” oli Alla nördinud, kui ta kolmandastki mehest lahti sai.
Nii võibki südametu naine teha südamega mehest vägivallatseja.
Kas on lootust, et Alla leiab lõpuks oma unelmate mehe? Või peab ka tema varsti uue vastu välja vahetama?