Depressioon muudab maailma halliks

Meeleoluhäirete ja nägemise seoste uurimiseks korraldas Freiburgi ülikoolis töötav Emanuel Bubl katse, kus osales 40 depressioonipatsienti ja 40 inimest, kes depressiooni ei põe. Katsealuste silmi uuriti elektroretinogrammi abil, mis mõõdab fotoretseptoreid optilise närviga ühendavate närvide aktiivsust, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator New Scientisti.

Katse toimus hämaralt valgustatud ruumis, kus osalejad pandi vaatama musta-valgeruudulist ekraani, milles mustad ruudud muutusid järk-järgult hallimaks. Iga samm hallima värvi poole kestis kümme sekundit ning tunni aja pärast katset korrati.

Selgus, et depressiooni põdevatel inimestel olid optilisse närvi suunduvad signaalid nõrgemad. Tervetel katsealustel oli musti ja valgeid ruute vaadates närvisignaalide aktiivsus kolm korda kõrgem kui depressiooni all kannatavatel, mis viitab sellele, et depressioon vähendab võimet tajuda kontraste. Mida tugevam depressioon, seda väiksem oli võime näha kontraste.

Lääne-Austraalia Perthi ülikooli teadlase Mathew Martin-Iversoni sõnul võib põhjus peituda selles, et nägemises närviaktiivsust reguleerivad neurotransmitterid osalevad ühtlasi ka emotsioonide regulatsioonis.

Emanuel Bubl usub, et värske avastus annab võimaluse töötada tulevikus välja meetodi, mis aitab kliinilist depressiooni paremini diagnoosida.