Terviseamet: Eestis ajukelmepõletiku epideemia ohtu pole

Enteroviirusnakkused on maailmas üldiselt laialt levinud nakkushaigused, milledest aeg-ajalt esineb ka enteroviirusmeningiiti ehk ajukelmepõletikku.  

Eestis on  käesoleva aasta 26. juuli seisuga registreeritud juunis-juulis neli viirusmeningiidi juhtu, neist kaks on olnud laboratoorselt kinnitatud enteroviirusmeningiidid. Haigestunute vanus oli vahemikus 4-32 aastat.  

Viimase viiekümne aasta jooksul on Eestis esinenud igal aastal haigestumist enteroviirusnakkusesse, sealhulgas ka enteroviirusmeningiiti, seda nii üksikjuhtudena kui ka puhangutena, aga seda harvadel juhtudel.  

Soomes oli sealse nakkushaiguste registri viimastel andmetel registreeritud mais kaheksa laboratoorselt kinnitatud enteroviirusmeningiidi haigusjuhtu Põhja-Põhjamaal ning juunis kaheksa haigusjuhtu Põhja-Põhjamaal ja Turus. Kanta-Hämees on 13 haigest laboratoorselt tuvastatud kümnel juhul enteroviirusnakkus. Tuvastatud enteroviiruste tüüpi ei ole senini määratud. 

Lätis on 26. juuli seisuga registreeritud 48 enteroviirusmeningiidi juhtu. Haigestumist on esinenud mitmes piirkonnas: Daugavpilsi linnas 26 juhtu, Ilukstes – 10, Daugavpilsi rajoonis – 5, Rezekne rajoonis – 3 ja üks juht Aglonas, Kraslavas, Vilanis ja Rezekne linnas. 80 protsenti haigestunutest on vanuses 2-19 aastat.

Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Haigusvormid on mitmekesised alates kergekujulisest neelupõletikust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Küllalt sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta vormis, mistõttu vanemaealised inimesed omandavad immuunsuse teatud piirkonnas valdavalt levinud enteroviirustüüpide vastu. Seepärast haigestuvad sagedamini lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. 

Enteroviirused levivad fekaal-oraalsel teel: nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu, samuti  viirustega saastunud joogiveega ja toitudega. Viirused võivad levida ka piisknakkuse teel õhu kaudu. Nakkusallikaks on haige inimene või nakatunud kuid haigusnähtudeta  inimene.

Kõige efektiivsemaks nakatumisest hoidumise viisiks on käte pesemine pärast WC-s käimist ja enne sööki.

«Ajukelmepõletiku puhanguid ei esine kaugeltki mitte igal aastal. Meie piirkonnas pole nii tõsist ajukelmepõletiku epideemiat esinenud viimase 20 aasta jooksul,» rääkis Iltalehtile Kanta-Häme keskhaigla lastehaiguste peaarst Arja Tomminen.

«Haiguspuhangu põhjusteks on tavalisest kuumem suvi ja suvel liiguvad inimesed rohkem,» selgitas ta.

Põhja-Põhjamaal on kõige rohkem haigestunuid Oulu piirkonnas. Suurem osa haigestunuid on sündinud 1990ndatel aastatel.

«Sel aastal põhjustab enteroviirus rohkem ajukelmepõletikke kui varasematel aastatel. Kõik haigestunud aga ei pöördu arsti poole ega kõikidelt ei võeta ka seljaajust proove, nii et me teame vaid jäämäe tippu- haigestunuid võib olla oluliselt rohkem,» ütles Oulu ülikooli keskhaigla lastehaiguste art Jarmo Salo.

«Bakterite põhjustatud haigused võivad tekitada raskeid kesknärvisüsteemi tüsistusi, näiteks kuulmishäireid,» ütles Päijät-Häme keskhaigla lastehaiguste peaarst Pentti Lautala.