Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk näitas eelmisel reedel väikelastele mõeldud sinist mängueeslit, mis sisaldas ohtlikke kemikaale ftalaate 415 korda rohkem, kui lubatud. Ftalaadid võivad nendega kokku puutunud lastele hilisemas eas põhjustada sigivusprobleeme.

Samal teemal: Odav ja ohtlik

VIIMASED KOMMENTAARID splinn hiina leludega  mürgitatakse meie  võsukesed et  jaapanlastel oleks  kergem oma robotitega  neid jaapani ... @ to arvamus hiina toodangul ja  hiina toodangul on  suur vahe. Üks asi on  hiina oma ttotjate  väljalase, teine on  ... Teised kommentaarid

Lelusid pehmeks muutvaid ftalaate sisaldasid mitmed teisedki tänavu Eestist poelettidelt leitud mänguasjad, kuid mängukanne vaevasid ka muud hädad.

Näiteks lagunes üks vanematele kui kolmekuistele lastele mõeldud kõristi katsetel pisikesteks tükkideks, millest mõned olid nii väikesed, et võinuks lapse kurku sattudes ta lämmatada, teised aga nii teravate servadega, et võinuks last vigastada.

Mürgine kosmeetika

Lisaks ohtlikele leludele on tänavu ohtralt leitud kosmeetikat, mis sisaldab aineid, mida seal tegelikult olla ei tohiks. Juuli algul teatas Eesti ohtlike kaupade hoiatussüsteemi RAPEX kaudu ka teistele Euroopa Liidu riikidele, et siit on leitud Saksamaalt pärit puudrit, mis sisaldab pliid. Seda mürgist raskemetalli aga kosmeetikas olla ei tohi.

Eestis on sel aastal mürgist kosmeetikat leitud 18 korral, kõikide nõuetele mittevastavate toodete müümise käskis tarbijakaitseamet lõpetada.

«Kaubandusrahvas teab, et me teeme järelkontrolli, ja seetõttu pole müügilt kõrvaldamisele määratud kauba hävitamisega probleeme olnud,» lausus Kokk ja lisas, et eriti ohtlike kaupade hävitamise juures viibivad mõnikord ka tarbijakaitseametnikud.

Ohtlikud mänguasjad tulevad Euroopasse peaaegu eranditult Hiinast ja neid müüakse Eestis igasugustes müügikohtades. «Ei saa öelda, et üks ja sama ettevõtja neid müüb,» ütles tarbijakaitseameti peainspektor Milvi Paidra.

Tema sõnul satub ohtlikke kaupu müügile ka suurtes kaubamajades, sest nende omanikud usuvad kauba hulgimüüjate kinnitust, et pakutav vastab kõigile Euroopa Liidu ohutusnõuetele.

Muret mujalgi

Mõnikord aga kirjutavad tootjad ka sadu kordi lubatust rohkem ohtlikke kemikaale sisaldavatele toodetele rahustava teate «Pole mürgine».

Tarbijakaitsjad leiavad ohtlikke tooteid Koka sõnul aga juba pikaajalise kogemuse toel. Kuna on teada, milliste reeglite vastu kipuvad tootjad patustama, osutubki suurem osa kontrollimisele viidud kahtlastest toodetest ohtlikuks.

Hiinast pärit mürgised või muul moel ohtlikud asjad ei tee peavalu aga ainult Eesti tarbijakaitseametnikele. Möödunud aastal kogu Euroopas müügilt kõrvaldatud kaupadest tervelt pooled olid pärit Hiinast.

Näiteks selgus sel kevadel Suurbritannias korraldatud uuringust, et tervelt 20 protsenti saareriigis müüdavatest Hiinast pärit mänguasjadest ja titeriietest ei vasta kvaliteedinõuetele.

BBC kirjutas, et Suurbritannias müügil olnud hiinamaistest leludest leiti muu hulgas mürgiseid tootmisjääke, räpaseid vaibakarvu, paberiprahti ja ühe kanni seest koguni kiirnuudlite tühi pakend. Vilgaste näppudega hiinlannade õmmeldud lasteriided aga sisaldasid ohtlikke kemikaale, selgus kevadisest uuringust.

Britte hoiatati toona, et Hiinas tehtud karvased mänguasjad võivad levitada pisikuid ja koguni viirusi, mis õnnelikumal juhul põhjustavad lastel allergianähte, kuid halvemal juhul võib kaugelt maalt pärit leluga mängiv laps raskelt haigestuda.

Ohtlikke tooteid

• Hiina plastmänguasjad, mille osad tulevad lihtsalt lahti ja ähvardavad last lämbumisega, võivad olla ohtlikult teravate servadega ning sisaldada ohtlikke kemikaale ftalaate.

• Püstoli-, telefoni- ja muude asjade kujulised välgumihklid, kust tuleb leek lapsele ootamatust suunast ja võib last vigastada.

• Autodel leitakse tihti vigu, kuid nendel juhtumitel likvideerivad automüüjad tavaliselt ise probleemid ja tihti on ka autotootjad need, kes vigadele tähelepanu juhivad.