Üliõpilased suhtuvad tasulisse õppesse ettevaatusega

Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Maris Mälzer ütles, et inimesed on kindlasti uute finantskohustuste võtmise suhtes muutunud ettevaatlikumaks ja eelistavad seetõttu tasulisele õppele riigieelarvelisi õppekohti või halvimal juhul loobuvad õppima asumisest.

«Muutustest kõrghariduses annavad märku ka mitmetest kõrgkoolidest tulnud teated, et loodus- ja täppisteaduste erialade populaarsus on kasvanud. Kuna just nendel erialadel on kõige rohkem riigi poolt finantseeritavaid kohti, siis ilmselt saab siin ka paralleele tõmmata,» rääkis Mälzer.

Ta oli üsna kindel, et algav õppeaasta toob kaasa veel teatud muudatusi – tõenäoliselt kasvab akadeemilise puhkuse võtjate arv ja makseraskuste tõttu kõrgkoolist välja langevate tudengite arv.

Mälzeri sõnu toetavad ka kevadel tudengite seas tehtud küsitluse tulemused. Siis tunnistasid rohkem kui pooled riigieelarvevälistest tudengitest, et on viimase kuue kuu jooksul õpingute eest tasumisel raskustesse sattunud.

Levinumad lahendused raskuste seljatamisel olid lisatöökoha otsimine, akadeemilise puhkuse võtmine, laenuraha kasutamine, õpingute katkestamine ja vanematekoju kolimine.

Kuna tööturu olukord ei ole noorte jaoks praegu kuigi soosiv ja Mälzeri andmetel on kõvasti vähenenud ka õppelaenu võtjate arv, siis on tõepoolest üsna ilmne, et üha rohkem tudengeid otsustab õpingutesse teha pausi.

«Arvestades, et Eestis on Euroopa ühed kõrgemad õppemaksud, puuduvad adekvaatsed sotsiaalsed garantiid tudengitele ja meid ümbritsevad Põhjamaad, kus õppemakse ei küsita ja tagatud on üliõpilastele õppetoetused, siis kindlasti suureneb ka nende inimeste arv, kes asuvad õppima Eestist väljapoole,» lisas liidu esimees.