Miks vanaema sama lugu korduvalt räägib?

Uuringus võeti vaatluse alla kaht tüüpi mälu: allikamälu ja sihtmälu. Neist esimene on võime mäletada, kellelt info saadi. Teine on aga võime meenutada, kellele sai info edasi antud, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator LiveScience’it.

Teadlased leidsid, et vananedes inimese mälu halveneb, mis ilmselt kedagi ei üllata. Ootamatu oli aga see, et vanade inimeste kindlustunne oma mälu suhtes ei olnud kõikuma löönud. Kõige rohkem halveneski vanuse suurenedes just sihtmälu. Allikamälu osas olid vahed noortega palju väiksemad.

«Vanemad täiskasvanud on võrreldes noortega palju kindlamad, et pole oma vestluspartnerile veel seda lugu rääkinud, kuigi tegelikult nad olid seda teinud,» ütles uuringu üks autoreist Nigel Gopie Torontos asuvast Rotmani uurimisinstituudist. «See enesekindlus ongi põhjuseks, miks me nii palju oma vanavanemate käest samu lugusid kuuleme.»

Et uurida vananemise mõju mälule, tegid teadlased katseid 40 tudengiga vanuses 18–30 ja 40 vanema inimesega vanuses 60–83. Ühes katses lugesid uuritavad viiekümnele arvutiekraanil olevale kuulsusele valjult ette 50 fakti. Seejärel küsiti neilt, kellele nad milliseid fakte olid tutvustanud. Teine katse seisnes aga selles, et tuli meelde jätta, millised kuulsused neile milliseid fakte tutvustasid.

Uuringust selgus, et vananemine mõjutab allikamälu küllalt vähe. Noored suutsid õigesti meenutada 60 protsendil juhtudest, milline kuulsus neile konkreetset fakti tutvustas, vanemad uuritavad aga 50 protsendil juhtudest. Suurem erinevus ilmnes aga sihtmälu osas – erinevus oli tervelt 21 protsendipunkti.