Tagasi
«On küll tehaseid, kus piltlikult öeldes tuleb hommikupoolsest vahetusest originaalravim ja õhtusest geneerik ja tegelikult on ravimid identsed, kuid see ei kehti kõigile. Arvan, et ka arstid on nendest geneerikutest teadlikud ja enamjaolt kasutataksegi odavamat varianti,» rääkis Past meditsiiniportaalile Med24, ning lisas: «Iga inimene on unikaalne ja arvata, et sama ravim mõjub kõigile ühesuguselt, oleks naiivne.»
Endokrinoloogi arvates langeb vastutus ikkagi arsti õlule, kuna tema kirjutas ravimi välja: «Minu teada pole meil veel reguleeritud patsiendi kohustusi ja vastutust ja ka apteeker on asetatud rohkem müüja rolli. Saia ostes saab valida maitse, pehmuse ja kooriku krõbeduse järgi, kuid ravimite puhul tekib ikkagi pime valikumoment, mis võib olla isegi ohtlik ja rikkuda ka arsti ja patsiendi sideme usalduslikkust.»
Pasti sõnul võib kroonilise haigusega patsient olla väga pädev oma otsuste tegemisel, kuna tal on rohkem kogemusi ja tavapäraselt ei loobu ta heaks kujunenud ravikombinatsioonist, mis on taganud talle siiani tervisliku heaolu.
«Esmase haigestumise korral peaks siiski usaldama arsti valikut. Vahel tekivad ka nn kodused apteegid, kus on hulk kasutamata ravimeid ja enam ei mäletatagi, milleks need olid algselt mõeldud,» möönis Past.
Tohter tõdes, et tema erialal on enamik haigeid kroonilised ja seetõttu kasutavad nad paljusid ravimeid aastaid. Lisaks on nende ravikoormus suur ja nad kasutavad 3-6 erinevat ravimit korraga. «Seetõttu peame olema väga hoolikad ka hinna valimisel, et patsiendid oleksid võimelised neid ravimeid endale soetama. Kui paljude ravimite puhul on meie erialal tegemist ainult originaalravimitega, nagu insuliinid, siis alati see probleem ei kerkigi. Küll kasutame teiste ravigruppide korral ka tihti geneerilisi ravimeid ja just rohkem haige ostuvõime parandamise ja ravisoostumuse seisukohalt,» selgitas Past.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
