Miks kirjad hilinevad või ei jõua kohale?

«Igal aastal jääb valesti märgitud sihtnumbri (indeksi) või selle puudumise tõttu kohale toimetamata nii kirju kui pakke või pikeneb nende kohalejõudmise aeg,» selgitas ta.

Eesti post tuletab meelde, et kirja saatmisel on oluline korrektne aadress. Täpselt peab märkima ka saaja andmed, seda juhuks, kui saadetis tuleb tagastada.

Tulenevalt postiseadusest säilitab Eesti Post kättetoimetamata postisaadetisi vähemalt kuus kuud. Iga nädal saabub hoiustamiskohta Paidesse keskmiselt 100 saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad. Põhjused, miks saadetised saajat ei leia, on erinevad. Kõigil on aga üks ühine puudus – neil ei ole saatja andmeid, seega puudub võimalus saadetis omanikule tagastada.

«Kõige rohkem kirju tuleb hoiule seetõttu, et adressaat ei ela märgitud aadressil või on aadress kirjutatud valesti. Teiseks levinud põhjuseks on ebapiisav või -täpne aadress, näiteks on kirja pandud vaid saaja ees- ja perekonnanimi. Arhiivis leidub kirju, millel puudub nii saaja kui saatja aadress, samuti on saadetisi, mille eest ei ole tasutud või on tasutud vähem ning saaja keeldub puuduva osa eest lisatasu maksmast,» selgitas Vainult.

Ühes kuus leiab arhiivist omaniku keskmiselt kolm kuni viis postisaadetist, tavaliselt tähtkirja või pakki.

Eesti sihtnumbrid leiab Eesti Posti kodulehelt, infot saab ka telefonil 1661 või lähimast postkontorist. Aadressi kirjutamise näidise leiab siit.

Konkurentsiameti monitooringute viimased tulemused näitavad, et ettenähtud ajaga ehk järgneva tööpäeva jooksul jõuab saajateni 91,8 protsenti lihtkirjadest, ligi seitse protsenti jõuab kohale teiseks päevaks ja üks protsent kirjadest kulub sihtpostkasti jõudmiseks rohkem kui kaks päeva.

Eesti Posti vahendusel edastati eelmisel aastal pea 50 miljonit liht-, täht- ja maksikirja.