Uuring: Eesti pered hakkavad paremini toime tulema

Ümbritsev majanduskeskkond on juba mõnda aega pakkunud positiivseid uudiseid majandusolukorra stabiliseerumisest ning muutustest paremuse poole.

Eelmisel aastal olime tunnistajaks poolte perede sissetulekute langusele. Paljude perede olukord on jätkuvalt keeruline ning kolmandiku majanduslik olukord on võrreldes 2009. aastaga halvenenud.

Olukorra paranemist näitab aga see, et kui eelmisel aastal tõdes vaid kuus protsenti Eesti peredest, et nende majanduslik olukord on viimase 12 kuu jooksul läinud paremaks, siis sel aastal on peresid, kelle majanduslik olukord on võrreldes eelmise aastaga paranenud, juba kaks korda enam ehk 12 protsenti.

TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri ütles, et ka headel aegadel oli alati peresid, kelle toimetulek 12 kuu taguse ajaga võrreldes langes, kuid toona oli peresid, kelle elujärg paranes, kolm korda rohkem kui neid, kellel elujärg halvenes.

Praegu on kaalukausid veel vastupidi, kuid võrreldes mullusega on rohkem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist raha üle, ning perede hinnanguline säästuvõime on kasvanud.

Majanduslikult ebastabiilsel perioodil oli sageli fookuses laenuperede toimetulek. Täna on laene omavaid leibkondi vähem kui aasta eest.. Laenupered on muutunud oludes ja mõneti kitsama eelarvega kohanenud ning tulevad omadega taas paremini toime kui mullu. Võrreldes eelmise aastaga jääb suuremal arvul laenuperedel pärast esmatarvilike kulutuste ning laenumaksete tasumist raha üle.

Muutunud on tarbimisharjumused ning on loobutud väiksematest laenudest nagu järelmaks või krediitkaart. Laenuperede kohanemine muutunud keskkonnas on olnud kiirem kui mitte-laenuperedel.

Tuleviku auruveduriks on leibkondade optimism, mis taasavab rahakotirauad või ajendab paigutama sääste sukasäärest kõrgema tootlikkusega kogumis- või investeerimistoodetesse. Kui eelmisel aastal uskus 17 protsenti leibkondadest, et järgmise 12 kuu jooksul muutub nende pere majanduslik olukord paremaks, siis tänavu vaatab pere eelarvet optimistlikult juba 23 protsenti peredest.

Just ebastabiilsus ning teadmatus tuleviku osas olid ühed peamised tarbimislanguse põhjused aastatel 2008–2009, sest reaalsete sissetulekute langus oli väiksem kui tarbimislangus ning eraisikute säästud saavutasid kõigi aegade kõrgeima taseme.

Perede optimism ning vähehaaval kasvav kindlus väljendub ka selles, et võrreldes möödunud sügisega tehakse julgemalt plaane järgmise 12 kuu jooksul suuremate kulutuste tegemiseks. Kasvanud on perede osakaal, kes planeerivad järgmise 12 kuu jooksul mõnd suuremat kulutust – neid on nüüd 36 protsenti.

«Võrreldes eelmise sügisega planeerib täna rohkem peresid kulutada järgmise 12 kuu jooksul reisimisele, hobidele, kodusisustusele, kodumasinatele, elektroonikale, arvuti või sõiduki soetamisele,» lausus Omri.