Tagasi
«Olen täheldanud oma töös, et on kasvanud nende inimeste hulk, kes ei võta haiguslehte kergemalt kulgevate viirusinfektsioonide puhul. Siin on alati muidugi oht, et vapralt tööl käies ollakse ohu allikas teistele,» rääkis Kalda ERR-i uudisteportaalile.
Kuigi haigekassal puuduvad veel andmed eelmise aasta viimase kvartali kohta, näitab 2010. aasta üheksa kuu statistika, et sel perioodil võtsid inimesed haiguslehe kokku 121 400 korral võrrelduna 2009. aasta 257 800ga.
Haigulehe keskmine pikkus on aga kasvanud 14,9 päevalt 19,3 päevani, mis Kalda sõnul võib ühe järeldusena tähendada, et lühiajalisi ei võetagi enam välja ja püütakse kuidagi hakkama saada.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juht Liis Rooväli tunnistas, et haiguslehtede arvu vähenemisel on tunda reformi mõju, kuid haiguslehtede reformi pikemaajalist mõju tervisele ei saa nii lühikese aja jooksul veel hinnata.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
