Tagasi
Suurimaks rikkumiseks oli hindade erinevus kassas ja saalis – 30 korral. Järgnes hindade vale ümardamine kolmandikul juhtudest ning eurohinna osaline puudumine 9 korral.
Lisaks avastati juhuseid, kus kassatšekil on toote hind kroonides, kuid hinna järgi on märgitud euro ja vastupidi. Esines ka juhtumeid, kus lõpparve oli ümardatud 10 eurosendi täpsuseni. Rikkumiste korral juhiti ettevõtjate tähelepanu puudustele ning teavitati neid järelkontrollist.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste hinnangul kulgesid möödunud kaks nädalat tegelikult oodatust rahulikumalt. Enim pöördumisi laekus just ettevõtjatelt. Tarbijatelt tuli pöördumisi pea kolmandiku võrra vähem, mis kinnitas varasemat uuringut, kus leiti, et inimesed on eurole üleminekust hästi informeeritud.
Tarbijakaitseameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati paralleelkäibe perioodil kokku 341 korda. Suurema osa neist moodustasid kõned, mille puhul tuli ettevõtjaid nõustada hindade avaldamise küsimuses: kui kaua peavad hinnad olema kahes vääringus ning kuidas paralleelkäibe perioodi ajal toimub arveldamine.
Kirjalikke järelepäringuid esitati paralleelkäibe perioodil 152, enamik neist olid samuti ettevõtjate pöördumised täiendava nõu saamiseks. Tarbijad on saatnud ka mitmeid vihjeid hinnatõusude kohta. Enamasti arvatakse ekslikult, et Ausa Hinnastamise Leppe lubadus «euro hinda ei tõsta» kehtib kõikidele kauplejatele.
Küsitud on tagatisraha väärtuse muutumise ning kütuse hinna kajastamise kohta. Tarbijaid on ajanud segadusse asjaolu, et kütusehindu näidatakse kolm kohta pärast koma, mis ei ole aga keelatud. Lisaks on tulnud kaebusi selle kohta, et kauplused ei võtnud paralleelkäibe perioodi ajal enam kroone vastu.
Ausa Hinnastamise Kokkuleppe rikkumise kahtlusega pöördutud tarbijakaitseameti poole 10 korral. Tuginedes nii tarbijate pöördumistele kui ka meedias kajastatud hinnatõusu vihjetele on amet saatnud välja 7 selgitusnõuet ettevõtetele, kes on leppega liitunud ja ootab neilt selgitusi.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
