Enamik inimesi maksab arveid hirmust karistuse ees

«Ei taheta jääda võlgu ega sattuda nõndanimetatud musta nimekirja või maksta trahve-viiviseid. Inimeste jaoks on kõige tähtsam koduga seotud arvete õigeaegne maksmine,» ütles teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Võlgu soovis vältida 69 protsenti vastanutest ning trahve-viiviseid 56 protsenti. Siiski leidis 59 protsenti vastanuist, et arvete õigeaegse tasumise põhjuseks on neile omane korrektsus ja täpsus rahaasjades ja 53 protsenti ütels, et see on hea moodus hoida kulusid ja väljaminekuid kontrolli all.

Korrektse maksekäitumise motiivid on pigem negatiivsed - kolmel juhul viiest tuuakse põhjenduseks kartus millegi halva ees. Mida kõrgem on arve maksja sissetulek, seda tähtsamaks muutuvad täpsus ja korrektsus ning vähem lähtutakse välisest survest või hirmust.

Noored soovivad keskmisest enam vältida probleeme teenusepakkujatega ning hoida arvete tähtaegse maksmise abil oma kulusid kontrolli all. Penisoniealistele on olulised võlgade vältimine ja täpsus rahaasjades.

Uuriti ka inimeste tegelikku maksekäitumist. Tulemuste kohaselt maksab 92 protsenti inimestest oma arved tähtaegselt, ülejäänutest jääb arvete maksmisega sageli hiljaks vaid 1 protsent ja 7 protsenti maksab arved võimalusel, aga mitte alati tähtaegselt.

«Väiksema sissetulekuga inimesed maksavad arved pigem esimesel võimalusel, sama kehtib vanemaealiste inimeste ja naiste kohta. Enam kui 895-eurose (14 000 krooni) netosissetulekuga peredes makstakse arved pigem tähtaja saabumisel või viimasel hetkel,» rääkis Suitsu uuringu tulemustest.

75 protsenti vastanutest pidas kõige olulisemaks kommunaalteenuste (elekter, vesi, küte jms) eest tasumist, järgnesid kodulaenu maksed (11 protsenti) ja juba oluliselt vähem tähtsatena krediitkaardi või tarbimislaenu tagasimaksed (5 protsenti) ning sideteenuste arvete tasumine (5 protsenti), mille puhul ollakse rahaliste raskuste korral valmis teisi kulutusi vähendama.

Kodulaenu maksete õigeagne tasumine on oluline varakamate perede jaoks, kel on ilmselt sagedamini laenud ja keskmisest märkimisväärselt vähem tähtis alla 640-eurose netosissetulekuga (10 000 krooni) peredele. Varakamate perede jaoks on keskmisest olulisemad ka krediitkaardi või tarbimislaenude maksed.

Kõige madalama, vähem kui 383-eurose (6000 krooni) sissetulekuga peredele on kommunaalkulude arvete õigeaegne tasumine teiste sissetulekurühmadega võrreldes olulisem (86 protsenti), kõige suurema, kõrgema kui 1278-eurose (20 000 krooni) netosissetulekuga peredele aga kõige vähem tähtis (48 protsenti).

Suitsu sõnul näitas masu, et inimesed jäävad koduga seotud kommunaal- ja laenumaksed võlgu vaid viimases hädas. «Arvestades väga kiiresti kasvanud töötust ning märkimisväärset sissetulekute vähenemist, on makseraskuste tõttu sundmüüki sattunud kodude arv siiski üsna väike ja enamasti on probleemidele leitud lahendused,» rääkis ta.

Uuringu viis telefoniintervjuudena 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas novembris 2010 läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse valim oli 800 inimest.