VALUUTAKURSID
0,773 EUR
USD
1,167 EUR
GBP
1,428 EUR
LVL
0,29 EUR
LTL
0,025 EUR
RUB
0,116 EUR
SEK
=
Kursid seisuga:
24.05.2013
MAKSUVÕLG
Maksuvõlglaste otsing:
SÜNNIPÄEV
25. MAI

Tauno Kangro, 47

skulptor

Eha Rünne, 50

kergejõustiklane

Eduard Toman, 53

näitleja ja lavastaja

Andres Talijärv, 56

riigiametnik

Eha Komissarov, 66

kunstiteadlane

Malle Pärn, 68

näitleja

Kalle Kurg, 71

luuletaja, prosaist, kirjanduskriitik ja tõlkija

Priidu Pärna, 42

notar

Erki Pütsep, 37

jalgrattur

Andres Mäesalu ja Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidust.
1/1

Andres Mäesalu ja Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidust.

foto: Jarek Jõepera/Marianne Loorents/Õhtuleht

foto
http://f.postimees.ee/f/2011/02/10/513611t40h2cf8.jpg
http://f.postimees.ee/f/2011/02/10/513611t55heff5.jpg
Andres Mäesalu ja Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidust.
Jarek Jõepera/Marianne Loorents/Õhtuleht

Kommentaar: masuaegne allahinnatud arstiabi

Haigekassa tänavune eelarve ja eriti selle menetlemise käik näitab veenvalt, et haigekassa nõukogu otsused sünnivad valitsuserakondade dikteerimisel, kelle prioriteet ei ole patsientide olukorra parandamine, vaid riigieelarve tasakaal, kirjutavad Andrus Mäesalu ja Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidust meditsiiniuudiste portaalis Mu.ee.

Suurim pettumus on jätkamine kärbitud hindadega, hoolimata valitsuse lubadusest ja kokkuleppest patsientide, tervishoiutöötajate ja haiglate ühendustega hinnakärbe käesoleva aasta algusest tühistada. Kuigi haigekassa juhatus koostas eelarveprojekti 2009. aastal kehtinud hindadega, ei kasutanud nõukogu peamiselt rahandusministri survel kõiki rahalisi võimalusi ja kinnitas eelarve, kus eriarstiabis on hinnad endiselt viis ja üldarstiabis kolm protsenti alandatud.

Kui haiglate kapitalikulud rahastataks riigieelarvest, nagu seadus ette näeb, ja haigekassa jaotamata kasumist võetaks kasutusele maksimaalne võimalik osa, saanuks hinnakärpe tühistada ning arstiabi kulusid ühe protsendi võrra tõstagi.

Koonerdamine jätkub

Üha kiirenevat inflatsiooni arvestades tuleb tõdeda, et haiglatel ja arstidel on tänavu veelgi raskem ots-otsaga kokku tulla. Jätkata tuleb masuaegset koonerdamist: piirata investeeringuid, töötasu, koolitusi ja rakendada osalist tööaega. Meie niigi efektiivselt töötavas süsteemis tähendab ravijuhtude lisamine rahastamist suurendamata järeleandmist kvaliteedis.

Poliitikud usuvad, et rohkem ravijuhte parandab automaatselt arstiabi kättesaadavust. Haigekassa aruannete järgi vähenes eelmisel aastal nii eriarstiabi saanud inimeste hulk kui ka  arstikülastuste arv ravijuhu kohta. Seega pole selge, kas patsiendid pääsevadki ravijuhtude lisamisega lihtsamalt ravile või arenevad hoopis haiglate oskused numbritega trikitada.

Eriti järsult tõsteti päevaravi mahtu, eelkõige statsionaarse ravi arvel. Kuna päevaraviks on ette nähtud tunduvalt lühem aeg, peab töö olema mitu korda efektiivsem kui statsionaaris, mis nõuab piisavalt tööjõudu ja rahalisi ressursse. Patsiendi huve silmas pidades ei ole päevaravi Eesti tingimustes alati parim valik, sest võimalused patsiendi kodus jälgimiseks ja järelraviks on puudulikud.

2010. ja 2011. aasta eelarvete võrdluses lisandub kõige rohkem ambulatoorseid juhte (80 000). Iga vähem ostetud statsionaarse juhu asemel tuleb aga teha kümme päevaravi juhtu. Aeg näitab, kas haiglates jätkub piisavalt arste ja õdesid, et neid plaane täita.

SAADA SÕBRALE
Sinu nimi:
Sinu meiliaadress:
Sõbra nimi:
Sõbra meiliaadress:
Saadetud!
Vaata sidusteemade katalooge
Loe kommentaare Lisa oma kommentaar
E-post Nimi