Asjatundja: juustu ei saa pimesi osta

Teadur rääkis, et on teinud üliõpilaste osalusel juustumaitsmise testi ja selle tulemuste järgi oli osalistele meele järele toores juust. Tavatarbijate ostuotsused sõltuvad paljuski kollastest kampaaniasiltidest.

Lahe sõnul tuleks aga juustu valimisel arvestada mitut tegurit. «Millist juustu valida, sõltub maitse-eelistustest, kasutamise eesmärgist – küpsetamiseks või veini kõrvale – ja sööja tervislikust seisundist,» tõdes ta.

Näiteks kui inimesel on kehva tervise tõttu vaja dieetrooga, peaks valima kaua valminud laabijuustude seast, mille puhul on ensüümid seedimise töö juba ära teinud.

«Meeles tasuks pidada ka seda, et kodujuustus on vähe kaltsiumi ja sulatatud juustudes palju naatriumsooli, juustulaadsetes toodetes piimarasva kõrval ka taimseid rasvu, mis pahatihti pole kõige parema kvaliteediga,» märkis Laht.

Kas tegemist on juustu või pelgalt juustulaadse tootega, võiks tarbija esimene küsimus olla ka Saaremaa Piimatööstuse peatehnoloogi Anne Lipu arvates. Selleks tuleb lugeda pakendilt toote koostist. Kui sealt selgub, et loomsed rasvad on asendatud taimsete rasvadega, on toiteväärtus väiksem, samuti ei ole sellist toodet lubatud müüa juustu nime all, tegemist on juustulaadse tootega.

Koostisainete loetelust näeb sedagi, kas juustule on lisatud E-aineid. Juustus on levinum kaaliumnitraat ehk E252 ja natamütsiin ehk E235, mida kasutatakse hallituse ja pärmide vastu. Samuti võib pakendile olla märgitud tähis E509, mis märgib kaltsiumkloriidi. See on juustuvalmistamise abiaine ning enamik sellest kandub koos vadakuga ära ega jää tootesse.

«Kindlasti tuleb vaadata ka energiasisaldust tootes,» nentis Lipp. «Lahja toode ei tähenda, et see on tervislikum. Lapsed ja noored peaksid eelistama normaalse rasvasusega tooteid.»

Lisaks tooteinfo lugemisele võiks silmaga hinnata juustu välimust. Kvaliteetse juustu pealispind on tehnoloogi sõnul kuiv, puhas ning värvus võib kõikuda valgest helekollaseni. «Kui värvus on tugev kollane, oranž või roheline, on üldjuhul lisatud värvainet,» märkis ta.

Eestis tarbitakse ja toodetakse Lipu sõnul enim poolkõva juustu. «Kui juust on nätske ja kleepuv, võib arvata, et on kasutatud säilitusaineid või on tooraine või tootmisega mingi probleem olnud. Korralik juust peab olema plastiline, ei tohi murduda, seda peab saama sõrmede vahel veidi venitada ja rulli keerata.»

Tavalise nii-öelda võileivajuustu pakendi avamisel ei tohiks olla erilisi lõhnu. Lähedalt nuusutades peaks juustul olema veidi hapukas, puhas lõhn.

Mis on juust?

•    Juust on 100-protsendiline piima kontsentraat.

•    Kilo juustu tootmiseks kulub ligi 10 kilo piima.

•    Juustu valmistamine on biotehnoloogiline protsess, milles osalevad bakterid ja valgud.

•    Juustu valmimisaeg sõltub liigist, kestes mõnest päevast paari aastani.

•    Mida kauem juust seisab, seda paremaks läheb, kuid mitte lõpmatuseni, näiteks kvaliteetne poolkõva juust sobib tarbimiseks ligikaudu aasta.

•    Juustusid liigitatakse veesisalduse (pehmed, kõvad, poolkõvad), kalgendi tekitamise (laabi- või happejuustud), tekstuuri (aukudega ja aukudeta ning ebakorrapäraste aukudega juustud) või siis ka konkreetse retsepti järgi.

•    Juust on hea loomse päritoluga vitamiini B12 allikas ja seega sobib taimetoidu täienduseks.

•    Kõik toitained on juustus peaaegu 100-protsendiliselt omastatavad.

Allikas: Anne Lipp, Tiiu-Mai Laht