Eakas koristaja ei saa raske töö eest miinimumpalkagi

Kuna Valeria riigikeele oskus on vilets ja eluaastaidki tööturul konkureerimiseks palju, võimaldab see tema tööandjal ekspluateerida naist äärmiselt väikese palga eest, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

2800 krooni eest kuus hooldab eakas naisterahvas nooblit kortermaja aadressil Roosikrantsi 23 - Pärnu mnt 36. Otse Tallinna südames, ühe elavama liiklusega tänava ääres. Samasugune palk ja tingimused on ka teistel ERI Kinnisvara heaks töötavatel koristajatel.

Kui keegi arvab, et 2800 krooni eest kuus tuleb Valerial kord päevas maja koridor üle pühkida, siis ta eksib. ERI Kinnisvarahalduse ja tema vahel 2004. aasta augustis sõlmitud töövõtuleping sisaldab põhjalikku loetelu nõutavatest töödest.

Ligi 3000 ruutmeetrit koristatavat pinda

Nii peab Valeria puhastama üldkasutatavate ruumide ukseklaase, radiaatoreid, trepikäsipuid, aknalaudu ja postkaste. Lisaks seinu ning klaas- ja peegelpindu kõrguseni kuni 2 meetrit.

Viis korda nädalas ehk igal tööpäeval peavad Valeria usinad käed koristama trepikodasid ja lifte. Vähemalt kaks korda nädalas peab ta need ka üle pesema.

Lisaks kuulub Valeria kohustuste hulka katuseterrassi koristamine ja pesemine, hoone ümbruse, hoovi ja kõnniteede puhastamine ning prügiurnide tühjendamine.

Talvel lisandub sellele lume rookimine nii hoonet ümbritsevatelt kõnniteedelt kui ka autoparklast ja prügikonteinerite ümbrusest. Lisandub muid väiksemaid kohustusi, nagu riigilipu heiskamine ja langetamine riigipühadel ja akende pesu seestpoolt kaks korda aastas.

Valeria väidab, et kui tavaliselt peaks ühe koristaja töönorm olema umbes 600 ruutmeetrit koristatavat ja puhastatavat pinda, siis temal küündib see 3000 ruutmeetri ligi.

Seega peaks talle makstama vähemalt kolmekordset palka. Olenemata töömahust on aga palk lepingu järgi ikka ühesugune ja hooldatavate ruutmeetrite arvu lepingus näidatud ei ole.

Tööle antakse kvaliteedihinnang

Firmas ERI Kinnisvarahaldus valitseb karm kord. Selle tõestuseks on 1. oktoobril koristaja tööle antud kvaliteedihinnang. See seisneb puhastatavate objektide, nagu klaaspinnad, seinad, põrand jne loetelus ja nende korrasolekule antud hinnangutes: pluss või miinus.

Objekti ehk siis hoone ja selle ümbruse puhtust käsitleb seal 28 punkti. Koristaja enda korrasolekut, riietusest kuni tema tööruumi puhtuseni, puudutavad aga seitse punkti.

Valdavalt on Valeria teeninud plusspunkte. Miinuse teenisid vaid mõned väiksemad rikkumised, nagu üks lifti puhastamata siseaken ja lapijäljed aknalaudadel.

Samas väidavad Valeria ülemused Den za Dnjomi järelepärimiste peale hoopis midagi muud kui nende enda kvaliteedikontroll: «Tema puhul on sisuliseks probleemiks tema hooletus endale võetud ülesannete täitmisel, kus tema hooldada oleva maja korteriomanike poolt on pidevaid etteheiteid ebakvaliteetse teenuse osas.»

Valeria töölepingud kujutavad endast juriidilises mõttes tähelepanuväärset lugemismaterjali. Esimese lepingu tööandjaga sõlmis Valeria 2002. aasta märtsis. Kuid see oli veel n-ö täieõiguslik tööleping, mis andis talle muuhulgas õiguse saada aastas 28 päeva puhkust.

Augustis 2004 muudeti see sujuvalt ümber alltöövõtu lepinguks. See tähendab, et mingeid sotsiaalseid garantiisid see ei anna, nagu ka õigust puhkusele. Ainus võimalus puhkust võtta oleks alltöövõtuleping katkestada. Lepingus pole selle võimaluse kohta sõnagi. Ent Valeria kardab, et katkestamise puhul teda enam tööle tagasi ei võeta.

Juba augustis 2004 nõudis Valeria oma ülemustelt kõikide sotsiaalgarantiidega töölepingut, kuid ei saanud seda. ERI Kinnisvarahalduse loogikat võib muidugi mõista.

N-ö täiskohaga töölepingu puhul peaksid nad maksma kuus 4350- kroonist miinimumpalka, mis on suurem kui 2800 krooni, mis Valeria praegu teenib. Valeria praegune nõue ülemustele ongi saada miinimumpalka.

Jurist Irina Kadõševitš, kes Valeria töösuhte asjaoludega tutvunud, väidab, et sisuliselt on tegemist töölepinguga, mis on aga tööandja kulude kokkuhoiu nimel vormistatud töövõtulepinguks. Ent kuhu siis sellise lepingu puhul minna õigust otsima?

Tööinspektsiooni ametnikud väidavad, et nende kompetentsi see juhtum ei kuulu: tegemist on ju töövõtulepinguga. Kui tahta selle kohta õigust nõuda, siis ainult kohtus, võttes aluseks mitte töösuhteid reguleeriva seadustiku, vaid võlaõigusseaduse.

Tööandja: töötaja töömaht on ligi 20 tundi nädalas

ERI Kinnisvarahalduse juhatuse liige Alis Möll väitis koristaja nigelat palka kommenteerides, et koristaja tavaline tööaja norm on 40 tundi nädalas. Tema töömaht selleni aga kindlasti ei küüni. Hooldatava objekti hooldamiseks kuluks ca 20 tundi nädalas.

Miks aga ei ole koristajaga sõlmitud sotsiaalseid garantiisid andvat nn täistöölepingut? Selle kohta kostis Möll, et põhjuseks on ERI Kinnisvarahalduse klientide ehk hooldatavaid hooneid puudutavate lepingute tähtajalisus.

«Seetõttu saigi töövõtjatega sõlmitud sellised lepingud, mis oleksid paindlikud ja vastaksid nendele lepingutele, mis ettevõte oma klientidega on sõlminud. Ei oleks ju mõeldav, kui töövõtjaga on tähtajatu leping mõne konkreetse objekti hooldamiseks, samas kui haldusettevõttel endal selle hoone hooldamiseks tähtajatu leping puudub.»

Möll lisas, et lepingu sõlmimine on töövõtja vaba tahe ja samamoodi, nagu seda on võimalik puhkuseks peatada, on seda võimalik töövõtja soovil ka lõpetada.

Alis Möll väidab ka, et samal ajal on probleemiks kaebaja hooletu ülesannete täitmine: «Korteriomanike poolt on pidevalt etteheiteid ebakvaliteetse teenuse osas. Teiste töövõtjatega selliseid probleeme ei esine.»

Möll lisab, et kuna ettevõte on siiski töötajale vastu tulnud ja lasknud tal maja edasi teenindada, võib ettevõte ennast pidada sotsiaalsete garantiide pakkujaks: «Oleme alati lootnud, et tema töökvaliteet paraneb ja püüdnud võimalusel tema soovidele vastu tulla.»