Tagasi
Nahavähihirm toidab päikesekaitsevahendite tohutut turgu. Igal aastal lisandub uusi tooteid ning numbrid maagilise täheühendi SPF (päikesekaitsefaktor) taga kasvavad üha suuremaks. Juba on turul tooted, mille päikesekaitsefaktor on 100, kuigi tegelikkuses pole neil faktor 50 silti kandva tootega mingit vahet.
USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on pärast kolmekümneaastast vaheaega otsustanud täpsustada, millistele nõuetele päikese eest kaitsev kosmeetikum peab vastama.
Kõige tavalisemad nahavähi tüübid on basaalrakuline ja lamerakuline nahavähk. Lisaks piinab inimesi naha või limaskesta pigmentrakkudest tekkinud halvaloomuline melanoom
Seni pole päikesekaitsekreemidel tõestatud basaalrakulise vähi vastast toimet, kuid nad aitavad ära hoida lamerakulist nahakasvajat ning melanoomi.
FDA otsusel on mõju kogu maailma päikesekaitsevahendite tootjatele, sest paljud müüvad oma kreeme üle kogu maailma. Uued reeglid jõustuvad aasta pärast. Neis täpsustatakse, kuidas hakatakse pudelitele märkima UVA- ja UVB-kiirguse eest kaitsva toime indeksit.
Ultraviolettkiirgust jõuab maapinnale kahel eri lainepikkusel. UVB-kiirgus põhjustab naha ning silmade kahjustusi ja surub alla immuunsust, aga tema mõjul sünteesib inimese nahk D-vitamiini. UVA-kiirgust seostatakse naha kiire vananemisega. Vähki põhjustavad mõlemad.
Samuti ei tohi tootjad enam väita, et nende kreemid on täiesti veekindlad või püsivad ka tugevalt higistaval nahal. Küll aga võib kosmeetikafirma katsetada, kui kaua aega toote mõju veega kokkupuutes kestab ja vastava minutite arvu purgile trükkida.
Kreemidel, mille päikesekaitsefaktor on alla 15 peab olema hoiatus, et toode ei kaitse vähi ja naha enneaegse vananemise eest.
Lisaks tegi FDA ettepaneku, et tulevikus võiks kõrgeim lubatud päikesekaitsefaktor olla 50. Kuna iga numbriline ühik sellest tähendab kaitset 20 minutiks, pole ülikõrgetel faktoriväärtustel erilist mõtet. Küll suureneb sellest päikesefiltri sisaldus ja nii võib tundliku nahaga inimeste nahk ärrituda.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
