Hiljaaegu oma ema raskes seisundis Valga haiglasse viinud mees imestas, miks tohtrid teda haige seisundi ja võetud ravimite kohta küsitlema hakkasid, kui ometi on olemas E-Tervis, kus kõik kirjas peaks olema.
Haiglajuht: elektroonilisest andmebaasist üksi ei piisa
29. juuli 2011, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kujutasin ette, et tänapäeval on kõik andmed patsiendi kohta olemas, aga mult hakati küsima, mis haigusi on ema põdenud, mis operatsioone tehtud ja mis ravimeid ta tarvitab. Lasin siis abikaasal kodust tähthaaval ravimite nimetused ette lugeda. Kust mina pidin teadma, mis temaga eri haiglates täpselt tehtud on,» imestab tänaseks oma ema juba maha matnud Urmas Treu.
Ta lisab, et ei süüdista arste, kes head tööd teevad, kuid teda teeb enda sõnul nõutuks, et info erinevate raviasutuste vahel ei liigu. Ka avastas mees, et tema ema on veel peale surmagi eriarsti patsientide nimekirjas.
Valga haigla juhtaja Marek Seer ütles, et vahel mõne patsiendi kohta pole tõesti andmeid E-Tervises olemas. Kuid ka siis, kui need seal on, küsivad arstid üle, et saada teada, kui teadlikud on tema terviseseisundist patsiendi omaksed.
«Haiglas on välja kujunenud selline rutiin, et lisaks elektrooniliste andmete vaatamisels küsitletakse nii patsienti kui tema omakseid. Võb ju olla, et ta on alles päev või paar tagasi arsti juures käinud ja neid andmeid pole veel jõutud sisestada,» rääkis Seer. Ta lisas, et aegkriitiliste andmete puhul toetutakse eelkõige elektroonilisele infole.
Valga haigla oli selle juhataja sõnul üks esimesi, mis E-Tervise süsteemiga liitus ja arstid kasutavad enamasti just elektroonilist andmebaas, edastades sinna kõik epikriisid.