Katkise kodumasina parandamine võib uue ostmisest kallimaks minna

Ines Kuusik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasnamäel  Tuha 3 asuv kodumasinate remonditöökoda OÜ Sevi.
Lasnamäel Tuha 3 asuv kodumasinate remonditöökoda OÜ Sevi. Foto: LAURA OKS/PM/SCANPIX BALTICS

Elektroonikaseadmete remondiga tegeleva Sevi Kodukaubad OÜ varuosade spetsialisti Viktor Tsihrani sõnul ei pruugi pigem odavuse kui kvaliteedi poolest silma paistvad seadmed üle viie aasta vastu pidada.

Laiatarbeseadmete eluiga kipub jääma lühikeseks, mis on Tsihrani arvates turu loogikat arvestades loomulik, kuna odav kaup müüb hästi ja tarbija on alati huvitatud uuematest mudelitest. «Kui tootjal on vaja pakkuda odavat hinda ja samas kogu aeg midagi uut, siis on loomulik, et seadme eluiga ongi kolm kuni viis aastat,» ütles ta. «Ei saa öelda, kas see on hea või halb.»

Parandamise teevad aga pidevalt uuenevad mudelid üha keerulisemaks, kuna varuosad on kallid ja vanemaid neist ei pruugi enam üldse saada olla. Nii võibki Tsihrani sõnul sageli osutuda vana parandamise asemel mõttekamaks uus osta.

«Kõike saab parandada, aga paljudel juhtudel ei tasu see ennast ära,» selgitas ta. Näiteks tasub elektroonikaseadme rikke puhul sageli kogu aparaat lihtsalt ära visata, kuna parandamine on töömahukas ning uue osa hind, tellimine ja paigaldus võib vahel osutuda kallimaks kui uus masin.

Tsihrani hinnangul ei tasu parandamine ära ligi 30 protsendi rikki läinud masinate puhul. Tööd Sevi kodumasinaparanduses sellegipoolest jätkub – kõik firma viis telefoniliini helisevad vahetpidamata.
Firmas on kümmekond remondimeest, kelle väljaõpe seisneb eelkõige laialdases kogemuses.

«Ega keegi ei ütle, kuidas neid asju parandada.» selgitas Tsihran. «Me võime muidugi tootjale kirjutada ja abi küsida, aga nad soovitavad, et vaadake manuaali ja katsuge midagi välja mõelda.»
Samas võivad mõned kodumasinad tema hinnangul töötada ka aastakümneid, ehkki tegemist on haruldustega. «See külmkapp on arvatavasti vanem kui mina,» osutab ta nurgas seisvale Zil-märki kandvale külmikule.

Tsihrani arvates on Eesti eripäraks ka see, et suurem osa meesterahvaid püüab rikkiläinud kodumasinaid ikka ise parandada, kui vähegi oskusi ja aega jagub. «Näiteks pesumasina pumba või ukseluku vahetamisega saab iga meesterahvas hakkama,» arvas ta.

Kodumasinate remontimise äri kõige raskemaks küljeks on aga just inimeste ebakindlus – kui vea põhjus ei ole teada, on paljude jaoks suur mure, kas ja kunas asi korda saab. «Kodumasina rikkiminek on pere eelarve jaoks sageli suur katastroof,» selgitas Tsihran.

Kõige rohkem pöördutakse paranduse poole rikkiläinud pesu- ja nõudepesumasinate ning külmikutega, aga ka tolmuimejate ja mikrolaineahjudega. «Kõik masinad lähevad varem või hiljem katki,» on Tsihran veendunud.

Keerukama ja kompaktsema elektroonika remondiga on veidi teine lugu. Nii hindab Apple’i toodete müügiga tegeleva IM Arvutite spetsialist Tauno Tinits, et juhtumeid, kus parandamise asemel tuleks pigem uus seade osta, on siiski vaid üks-kaks protsenti kogu remonditavast kaubast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles