Ravimiameti tulubaas kahaneb ja tekkimas on tühimik, mille tõttu võib ohtu sattuda nii ekspertiiside tegemine kui järelvalve, vahendab mu.ee ajalehte Meditsiiniuudised.
Ravimiameti tulud on ohtlikult vähenemas
16. august 2011, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimiameti tulu vähenemisel on mitu põhjust. Näiteks on muutunud Euroopa Liidu (EL) seadused ning muu hulgas väljastatakse ravimite müügilube alates 2014. aastast tähtajatult.
Seega kaob vajadus lubade uuendamiseks ja nii ka sellest saadav tulu. Lisaks tuleb turule üha vähem uusi originaalravimeid ja neile taotletakse üldjuhul ELi tsentraalsed müügiload.
Ravimite müügiloa esmaste, uuendamise ja muutuste taotluste ekspertiisist tuleneval rahal on ravimiameti majandustegevuse tulus praegu kõige suurem osakaal. Riikliku finantseerimise roll on viimase nelja aastaga vähenenud pea poole võrra.
Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul rahastavadki nad praegu järelevalvetegevusi 75 protsendi ulatuses just majandustegevuse tulust. Seetõttu kannatab ravimite ekspertiisiga seotud tegevus.
Ravimiameti 2010. aasta tekkepõhine tegevuskulu oli 37 miljonit krooni, millest ravimite ekspertiisile kulus 26 miljonit ja järelevalvele 11 miljonit. Järelevalvetegevusi rahastati riigieelarvest eelmisel aastal 2,8 miljoni krooni ulatuses.
«Kui võrdleme 2010. ja 2011. aasta esimese kuue kuu jooksul ravimiametile erialase hindamise eest laekunud tulu, siis näeme, et see on vähenenud peaaegu viiendiku võrra,» sõnas ameti juht.
Nüüd kahaneb ka majandustegevuse tulu ja nii on tekkinud tungiv vajadus viia ravimiameti rahastamise allikad vastavusse tegevuste sisuga. See tähendab, et riikliku järelevalve tegevusi rahastataks riigieelarvest ja ravimite ekspertiisiga seonduvat majandustegevuse tulust, mille laekumise vundament on ravimite ekspertiisiga tehtavad riiklikud tegevused.
Ravimiamet esitas aasta algul sotsiaalministrile ülevaate tööst riikliku järelevalve valdkonnas ja selle finantseerimisest ning tegi ettepaneku eelarve muutmiseks alates 2012. aastast 556 068 euro (8,7 miljoni krooni) võrra.
Kuigi pärast 2014. aastat ravimite müügilubade uuendamist enam ei toimu ja see tululiik kaob, jäävad ravimiameti ülesanded samaks ja säilivad hajutatult kogu müügiloa kehtivuse ajal.
Lisaks tuleb ELi uute seadustega seoses ametile tulevast aastast juurde uusi ülesandeid ravimiohutuse, patsiendiinfo ja võltsitud ravimite valdkonnas.
Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna asekantsleri Ivi Normeti sõnul tuleb riigil igal juhul ravimiameti töös hoidmiseks riigieelarvest raha juurde anda.
Kui ravimiamet raha riigilt juurde ei saa, võib Eestis praegu heaks peetav ravimiohutuse järelevalve märgatavalt halveneda. «Kannatavad kõik ravimiameti tegevused ja selle tulemusena väheneb nii ravimite turuletuleku eelne kontroll kui ka kogu ravimialase järelevalve tegevus, sest sinna ei ole olnud võimalik piisavalt ressurssi suunata,» rääkis ameti peadirektor Raudsepp.