Seenemürgistuse esmaabiks peaks koju varuma söetablette

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder.
Mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder. Foto: Priit Simson

Seenesõpradel tasuks kodust esmaabikappi täiendada söetabletti­dega, sest need on mürgistuse korral esimene abivahend.

Kuigi iga mürgistuse puhul söetabletid ei aita ja vaja võib minna ka teisi ravimeid, on korralik aktiivsöevaru igati tarvilik. «See on ka teiste mürgistuste puhul esmaabiks vajalik ja tablette on kasulik kodus hoida juhuks, kui apteek on kinni või kui sinna on pikk maa. Samuti on need suhteliselt odavad ja korralikult säilitades ei aegu,» rääkis terviseameti juures tegutseva mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Paslik aktiivsöevaru on tema õpetuse järgi täiskasvanule 50 grammi ehk siis 200 tabletti. Tavaliselt müüakse söetablette kümne kaupa ja seega võiks neid osta paarkümmend lehte.

Päris omapäi ravida ei maksa

Seenemürgistustest rääkides rõhutas Oder samas, et päris omapäi ei maksa end ravima hakata. Esmast nõu tuleks küsida mürgistusteabekeskuse infonumbrile 16 662 helistades. See vastab ööpäev ringi igal tööpäeval, nädalavahetustel aitab kiirabi.

Kuna seenehooaeg algas tänavu üsna hilja, pole praegu veel seenemürgistuste asjus helistajaid väga palju olnud. Tavaliselt on mürgiste seentega seotud helistamislaineid aasta jooksul mitu: sügisese seenelkäigu ajal, jõulude paiku, kui purki tehtud seeni tarvitama hakatakse, ning kevadel, kui on kevadkogritsate aeg. Mullu lisandus sellesse loetellu veel lumesulamisaeg, mil osa inimesi taas oma keldritele ja seenepurkidele ligi sai.

Oderi sõnul on aga seenepurgi avamise hetk liiga hilja, et mürgistusteabekeskusele helistada. «Kui seened juba purgis, siis me ei saa aidata – telefoni teel on keeruline seeni, eelkõige marineeritud seeni identifitseerida ja seda ei hakka tegema ka seeneteadlased.»

Õigem on kahtluste korral helistada enne toidu valmistamist ning inimesi, kes seda teevad, tuleks Oderi arvates lausa tunnustada. Helistajad, kes küsivad nõu enne söömist, ning need, kes on mürgised seened juba ära söönud ja seejärel abi vajavad, jagunevad keskuse juhi andmetel pooleks. Viimaste peamisteks kaebusteks on seedehäired, iiveldus ja oksendamine.

Küsimusi, mida telefonile vastanud nõustaja helistajalt küsib, on üsna palju. Näiteks millal seeni söödi, millal sümptomid tekkisid, kui rängad iiveldus ja oksendamine on, kus metsas käidi jne. «Selline nõustamine võib võtta suhteliselt pika aja, et kogu vajalik info edasise ravitaktika planeerimiseks kätte saada. Kui me ei ole pärast vestlust päris kindlad, siis kergemate seisundite puhul saadame inimese perearstile jälgimisele, raskemate puhul otse erakorralise meditsiini osakonda,» kirjeldas Oder mürgistusteabekeskuse tööd.

Aeg reageerimiseks

Ta märkis ka, et seenemürgistuste puhul on õnneks tegutsemiseks aega: «Ei ole päris nii nagu muude hullude mürkidega, et hingad sisse ja sured ära, seente puhul on antud mõistlikult aega reageerida.»

Seenemürgistused võib laias laastus jagada kahte: osa seeni ärritab seedetrakti, osa seeni sisaldab rakumürke. Pärast seedetrakti ärritavate seente söömist tekivad sümptomid kiiremini ja need ka leevenevad kiiremini. Rakumürke sisaldavate seente tarvitamise järel võib haigusnähtude ilmnemiseni kuluda lausa kuus tundi. Samuti on mürgistus kahefaasiline:  haigel võib vahepeal enesetunne paraneda, kuid seejärel ilmnevad sümptomid uuesti ning siis on tegu juba maksa või neerude kahjustusega. Seesugust mürgistust tekitavad näiteks valge ja roheline kärbseseen, jahutanuk ning tore vöödik.

Viimaste aastate raskeimad mürgistusjuhtumid ongi olnud seotud valge ja rohelise kärbseseenega. Mullu oli valge kärbseseene mürgistus Ida-Virumaal ning mõne aasta eest sõi Tartumaal üks perekond rohelist kärbseseent. «Neid rohelise kärbseseene söömisi ongi olnud rohkem. Seda on teistega kerge segi ajada, aga ka valge kärbseseen võib paljude teiste valgete seentega segi minna,» kommenteeris Oder.

Mürgised seened turul

Hiljuti sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel liikuma läinud info, et Tallinna Keskturul müüakse seedimist ärritavaid püramiid-soomussirmikuid, Oderit eriti ei üllatunud. Tema sõnul on neile helistanud inimestelt saadud andmete põhjal näiteks rohelised kärbseseened turgudel pea igal aastal müügil olnud. Kindel ei või olla ka siis, kui seenemüüja on juba vana tuttav.

«Helistajad räägivad, et on selle müüja käest kogu aeg ostnud ja nüüd avastasid kodus, et ostsid hoopis rohelise kärbseseene või panterkärbseseene. Seega, isegi kui on tuttav seenemüüja, peaks seeni tähelepanelikult uurima,» märkis ta.

Oder lisas veel, et tema hinnangul pole turult seente hankimine tervise seisukohast kuigi tark tegu. Lisaks võimalusele saada turuletilt mõni vähem või rohkem mürgine seen ei saa ostja kindel olla ka selles, kas seened on korjatud tee äärest või metsast. «Seened on teatavasti head keskkonnamürkide svammid,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles