Euronormidega sobimatutest porganditest sai mahl

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Porgandimahl.
Porgandimahl. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kadarbiku Köögivilja tänaseks väga populaarseks saanud porgandimahl sai alguse sellest, et ettevõtte kasvatatud juurikad ei sobinud europorgandeiks.


Kui Eesti Euroopa Liitu minnes saabusid normid porgandi kuju ja suuruse kohta, selgus, et Kadarbiku põldudel kasvanud juurikad neile ei vasta ja nii ei jäänudki muud üle, kui neist mahla pressida, kirjutab Den za Dnjom.

Kadarbiku Köögivilja müügijuht Evi Napp ütles, et porgandimahl moodustab täna kõigist ettevõtte toodetud mahladest ja nektaritest 40 protsenti. Tema sõnul on iga partii maitselt veidi erinev, sest tegu on «elusa» tootega, mitte mingist kontsentraadist valmistatud joogiga. «Meie mahladesse pole lisatud suhkrut ja konservante, ega ka värvaineid,» lisas ta.

Mahla pastöriseeritakse nagu ka piima 72 kraadi juures. Enne kartongpudelisse panekut valgustatakse pakendit seestpoolt ultraviolettkiirgusega. Harjumuspärasest maitsest kõrvalekaldumist põhjendavad Kadarbiku juhid hoiutingimuste rikkumisega kauplustes, aga ka tarbija kodus. Värske mahl säilub suvel 6 ja talvel 8 päeva temperatuuril 2-6 plusskraadi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles