Üks õun päevas kaotab ihuvaevad

«Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid millel on positiivne mõju tervisele. Neid leidub ainult taimedes. Taimed toodavad fütokemikaale kahel eesmärgil: esmalt kaitseks välisvaenlaste ehk seente, bakterite ja viiruste vastu, ja teiseks võitluseks molekule lõhustavate vabade radikaalidega,» selgitas Pitsi. Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest ja paljudest teistest teguritest.

Õuna fütotoitained aitavad reguleerida näiteks organismi veresuhkru taset. Kuigi õun ei sisalda väga palju seedimiseks vajalikke kiudaineid (sajagrammine õun sisaldab vaid 1,8 grammi kiudaineid, millest rasvlahustuvat kiudainet pektiini on alla 50 protsendi), muutuvad need kiudained kombineerituna teiste õunas sisalduvate toitainetega tervisele kasulikuks koosluseks, mida tavapäraselt võiks seostada hoopis suurema koguse kiudainete söömisega. Ennekõike on see oluline lipiidide ehk rasvade koostisosade sisalduse reguleerimiseks ja alandamiseks veres, ennetades südamehaigusi ning mõjudes hästi südame-veresoonkonnale.

Toitained

Pitsi sõnul leidub õunas pea kõiki toitained, mineraale ja vitamiine, ent enamasti on seda kõike võrdlemisi vähe. Mida aga õunast üldse ei saa, on D-vitamiin ja vitamiin B12. Küll aga sisaldab õun päris palju kaaliumi, mida on toitumisspetsialisti sõnul vaja ennekõike lihaste, sealhulgas südamelihase tööks. Samuti reguleerib kaalium vee hulka kudedes, aitab normis hoida vererõhku, stimuleerib mürgiste ülejääkide eraldumist ning mõjub hästi naha tervisele.

Kui palju ja mida õun täpselt sisaldab, saab vaadata siit.

«C-vitamiin on antioksüdant ning ennekõike seostatakse seda väsimuse, stressi ja haiguste vastu võitlemisega, kuid see aitab ka näiteks mitteloomse päritoluga raual imenduda,» selgitas Pitsi. C-vitamiini on vaja ka ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, aidates säilitada veresoonte elastsust. Aga see aitab ka ajul normaalselt funktsioneerida, vere kolesteroolitaset tasakaalustada ning tagab luude vastupidavuse, terved hambad ja igemed.

Liiga palju õuna

Liiga palju õunu pole siiski kasulik süüa. «Kogu toitumine peab olema mitmekesine. Kui aga tavapärasele toitumisele süüakse lisaks veel 10–15 õuna päevas, võivad lisakilod ühel hetkel päris kergesti tulla,» nentis Pitsi.

Kui aga süüakse kolm või viis õuna päevas, siis sellest ei ole toitumisspetsialisti sõnul hullu midagi. «Aga see sõltub väga paljudest asjadest, näiteks kui palju inimene päevas energiat vajab. Tavaliselt on puuvilja söömise soovitus 2–4 portsjonit päevas. Ühest küljest need sisaldavad mingil määral suhkruid ja me saame neid sealt üsna palju. Teisest küljest, kui õunast kõht täis süüa, siis ei jaksa jälle muid asju süüa,» möönis ta.

Mõni inimene ei saa õuna aga üldse süüa, kuna kõht hakkab valutama ja tekivad gaasid. «See võib olla seotud hapetega, mis õunas on. Mõned inimesed ei pruugi seda nii hästi taluda,» pakkus Pitsi välja ühe võimaliku põhjuse.

Õunu säilitada on toitumisspetsialisti sõnul parim kuivatades või neist suhkruta mahla tehes, sest moosile ja kompotile lisatakse tavaliselt palju suhkrut. Kui mahla teha veidi aega seisnud ja järelvalminud õuntest, tuleb see ka ilma suhkruta magus. Mahla kuumutamine vähendab C-vitamiini sisaldust, aga ka B-grupi vitamiinide, näiteks folaatide sisaldust.