Eesti inimesed seavad töökoha valikul esikohale palga

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehituses tuleb kiivrit kanda.
Ehituses tuleb kiivrit kanda. Foto: Raigo Pajula

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (OSHA) uuringu käigus pani enamus Eesti inimesi töökoha valikul esikohale palga, kusjuures tervislikud ja ohutud töötingimused olid pakutud vastusvariantidest viimasel ehk neljandal kohal.


Küsitletavad pidid reastama töökoha valiku neli olulist etteantud kriteeriumit. Eestis pani 80 protsenti vastanuist esikohale töötasu. Teisele kohale jäi 44 protsendiga töösuhete turvalisus, kolmandaks 31 protsendiga tööaeg ning neljandaks 19 protsendiga ohutud ja tervislikud töötingimused.

OSHA koordinatsioonikeskuse juht ja sotsiaalministeeriumi nõunik Tiit Kaadu ütles, et Euroopas oli vaid üks riik, kus inimesed pidasid töökoha puhul kõige olulisemaks tervislikke töötingimusi ja selleks oli Holland. Rootsis oli see näitaja teisel ja Soomes kolmandal kohal.

Kaadu sõnul peavad inimesed nii meil kui mujalgi töö juures põhiliseks kasu ja mugavust. Sellest johtuvalt ei taheta kanda kaitsekiivrit, kõrvaklappe ja muid kaitsevahendeid.

Samas ütles eelmisel aastal tehtud uuringu ajal 38,5 protsenti Eesti töötajaist, et terviseohutusrisk on neil olemas. Selle näitajaga jääme Euroopa keskmisest allapoole. Lätis tunnistas selle riski olemasolu 42,7 küsitletuist.

Esmakordselt oli küsimusel, kas töö mõjutab tervist, olemas ka positiivse vastuse variant ja 15,2 protsenti eestimaalastest hindaski töö mõju oma tervisele heaks. Euroopas keskmiselt oli see protsent 7,3. Asja halva küljena leidis aga 43,5 protsenti, et töö mõjutab tervist põhiliselt negatiivselt, mis oli oluliselt halvem hinnang kui Euroopas keskmiselt (25 protsenti).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles