Põllumehed: toiduainete hinnakujundus tuleb muuta läbipaistvaks

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumeeste sõnul haukab kaubandus ühisest pirukast liiga suure tüki.
Põllumeeste sõnul haukab kaubandus ühisest pirukast liiga suure tüki. Foto: Mihkel Maripuu

Põllumajandus-kaubanduskoja aastakonverentsil oli arutusel ka teema, kuidas muuta toiduainete tarneahel ja hinnakujundus läbipaistvaks, sest põllumajandustootjaile jääb järjest väiksem osa kasumimarginaalist.


Europarlamendi saadiku Ivari Padar sõnul jääb praegu Eurostati andmetel toiduaine tarneahelas tekkivast lisandväärtusest põllumeestele vaid 24 protsenti. Aastal 1995 oli see protsent veel 31.

«Põllumehe kasumimarginaal on kogu aeg vähenenud ja see ei rahulda meid. Ka europarlamendis on see küsimus arutusel oli. Küsimus on selle, kuidas ohjata jaekaubanduse poolt,» rääkis Padar.

Ka konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõdes, et toiduainete marginaalide probleem on kogu Euroopas ja koguni terves maailma probleemiks. «Mis Eestisse puutub, siis hinnatundlikkus on loomulik olukorras, kus 26 protsenti pere eelarvest kulub toidule ja tõusevad ka kõik muud kulud,» selgitas ta ja lisas, et kogu Euroopas müüakse enamus kaupa soodusmüükidel.

Josingu sõnul on kauba väljamüügi hind ja jaehind ainult poolik tõde, sest tootja peab sageli maksma kaupmehele vee ka riiuli kõrguse, reklaamlehe ja ei tea veel mille eest.

Turumajanduses on vastuolud aga tema sõnul paratamatud, sest kõik tahavad kallilt müüa ja odavalt osta. Eesti mureks on veel see, et meie inimeste ostujõud on madal, aga tooret tuleb osta maailmaturu hinnaga.

ETK juhataja Kati Kusmin leidis, et tarneahela läbipaistvusega pole Eestis lood üldse halvasti. Tema sõnul kõiguvad jaekaupmeeste kasumimarginaalid 18 ja 20 protsendi vahel, kuid puhasrentaablus on vaid -1 kuni 2 protsenti.

Kusmini sõnul on tegu hoopis tarbija hinnasurvega. Ta osutas ka sellele, et Eestis on 5 suurt kaubandusketti, mida on palju enam kui Soomes ja Rootsis. Eesti oma kaubandust on vähe järele jäänud ja ketid konkueerivad tõsiselt omavahel.

Felixi juhataja Anti Orav ütles, et olukorras, kus raha on liiga vähe ja keegi pole rahul, ei tule mitte üksteist süüdistada, vaid püüda teha koostööd, et ühine pirukas suuremaks läheks. «Oleme turumajanduses, Eesti on väike riik, ostujõud madal ja kaubanduspinda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kaubanduses on meil üleinvesteeritud ja tehtud rutakaid otsuseid.

E-Piima juht Jaanus Murakas tõdes, et läbipaistvus on vajalik, muidu ei tule koostööst midagi välja. Ta tõdes, et tööstus maksab oma kasumist veel umbes pool tagasi kaubandusele mitmeseguste arvetega. Riik saaks tema sõnul sekkuda küll. Näiteks olid «Venemaal maksetähtajad 60-90 päeva, aga siis kehtestas Putin korra, et maksetähtaeg ei tohi ületada toote säilivusaega,» tõi ta näite.

OÜ Kehtna Mõis juhatuse liige Märt Riisenberg leidis, et põllumajandustoetused tuleks jagada tarbijaile. Põllumehed võiksid aga eelkõige omavahel kokku leppida. «Ühistegevus on meil veel nõrk, ehkki viimasel ajal riik on hakanud seda toetama,» nentis ta.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup lisas, et koos töötades peaks tulu kogu ahelas kasvama. Riik sekkub tema sõnul protsessi küll, lubades konkurentsireeglite väliselt luua tootjate ühendusi, mis saavad hinna osas läbi rääkida ja 30 protsenti turust võib koonduda ühe tootja selja taha.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles