Vaata, kus ja kuidas käisid eestimaalased suvel puhkamas?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kauksi rand.
Kauksi rand. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

2011. aasta suviste sisereiside uuringu andmetel käis tänavu suvel vähemalt ühel Eesti sisesel vaba aja reisil 63 protsenti Eesti elanikest. Käesoleva aasta suvel tehti Eestis kokku 1,95 miljonit ööbimisega sisereisi.


Lisaks tehti 1,6 miljonit ühepäevast reisi kultuuriürituste külastamiseks. Võrreldes selle aasta siseturismi uuringutulemusi 2009. aastal tehtud uuringu andmetega on näha, et eestimaalaste reisikäitumine on muutunud. EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on nii ühepäevaste kui ööbimisega sisereiside puhul reisijaid jäänud vähemaks, kuid samas need, kes reisivad, teevad seda varasemast aktiivsemalt.

«Sagenenud ühepäevased väljasõidud kultuuri- ja meelelahutusüritustele on märk sellest, et Eestis korraldatavate ürituste valik on mitmekesistunud ja kvaliteet tõusnud ning kes korra juba positiivse elamuse osaliseks on saanud, soovib seda uuesti kogeda,» märkis Mutso.

Ka ööbimistega sisereiside kasvu üheks teguriks peab EASi turismiarenduskeskuse direktor laiemaid valikuvõimalusi. «Viimastel aastatel on avatud mitmeid uusi atraktiivseid reisisihtkohti, mis motiveerivad inimesi kodumaal ringi reisima.»

Mutso hinnangul on sisereise tegevate reisijate arvu vähenemist mõjutanud mitmed tegurid. «Ühest küljest on kodumaal reisijatele mõju avaldanud sissetulekute langus ja euro kasutuselevõtt, teisalt on uued avatud odavlennuliinid ja lähiriikide soodsad reisipakkumised mõjutanud tarbijate reisisihtkoha valikuid välisreisi kasuks,» selgitas ta.

Ööbimine sugulaste-tuttavate juures

Seda, et reisimisega seotud kulud on sisereiside puhul suuresti määravaks teguriks, näitab ka ööbimiskohtade valik. Tänavu suvel ööbiti reisil olles ligi kahel kolmandikul juhtudest sugulaste või tuttavate juures või siis nende suvilas. 13 protsenti öödest veedeti oma suvilas või maakodus, 11 protsenti telgis ning 13 protsenti tasulises majutuskohas.

Ülekaalukalt kõige levinumaks tegevuseks Eesti sisestel reisidel oli sarnaselt varasematele aastatele sugulaste või tuttavate külastamine (49 protsenti öödest), tähtsuselt järgmisteks tegevusteks olid rannas puhkamine (32 protsenti) ning ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (21 protsenti).

Võrreldes 2009. aastaga on sisereisidel kõige enam tõusnud järgmiste tegevuste osatähtsused: ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (kuus protsenti), jalgsi matkamine (kuus protsenti), looduslike vaatamisväärsustega tutvumine (kolm protsenti) ning muuseumide või näituste külastamine (kolm protsenti).

Populaarsemad kohad

2011. aasta suvel olid populaarseimateks Eesti sisesteks reisi sihtkohtadeks Tallinn, Pärnu, Ida-Virumaa, Saaremaa ja Tartu. Eestlaste ja mitte-eestlaste reisisihtkohtade valikul on märgata mõningaid erinevusi. 11 protsenti eestlastest reisis Tallinnasse või Pärnusse, kümme protsenti Saaremaale ja üheksa protsenti Tartumaale.

Mitte-eestlaste suvistest vaba aja reisidest viiendik olid Tallinnasse, 15 protsenti Ida-Virumaale, kümme protsenti Tartusse ja üheksa protsenti Pärnusse, samas näiteks reisid Hiiumaale moodustasid vaid ühe protsendi ja Valgamaale kaks protsenti.

2011. aasta suviste sisereiside uuring valmis EASi turismiarenduskeskuse tellimusel, uuringut teostas Eesti Uuringukeskus ning rahastas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles