Kuidas depressiooni ära tunda?

Depressiooni all mõeldakse pikaajalist meeleolu langust. Perearstile pöörduvatest patsientidest esineb depressioon keskmiselt igal kuuendal, vahendas kliinik.ee.

Miks tekib depressioon?

Depressiooni tekkes mängivad rolli mitmed tegurid (pärilikud, biokeemilised, psühholoogilised). Depressiooni võib haigestuda igas vanuses. Leitakse, et naised haigestuvad ligi kaks korda sagedamini kui mehed. Depressioon on sageli korduv haigus ja iga eelnev depressiooniepisood suurendab uue tekkimise riski.

Mis viitab depressioonile?

Kurvameelsus on elu lahutamatu osa, mida põhjustavad lähedase inimese surm ja muud olulised kaotused ning suured elumuutused. Iga kurvameelsus ei ole haigus. Reeglina taastub inimene sellest ise mõne kuuga. Depressioonile viitab pikemajaline meeleolu langus, mis on kestnud vähemalt kaks nädalat ja esineb enamusel päevadel.

Depressiooni diagnoosimiseks ei ole olemas ühtegi laboratoorset testi või instrumentaalset uuringut. Arst lähtub patsiendi kaebustest ja nende kestusest, diagnoosi aluseks on kindlad kriteeriumid.

Depressioonile on iseloomulik:

- masendus või kurvameelsustunne,
- varasemalt heameelt pakkunud asjad ei paku enam rõõmu,
- pidev väsimus ja energiapuudus.

Teised depressioonile iseloomulikud sümptomid on keskendumishäired, unehäired, muutused söögiisus, pidev rahutus või – vastupidi – pidurdatus. Sageli on depressiooni alla kannatavate patsientide enesehinnang alanenud ja nad süüdistavad kõiges ennast. Depressioonis inimese mõtted on tihti seotud surma ja enesetapuga.

Kuna depressioonile sarnaseid kaebusi võivad põhjustada ka teised haigused, näiteks südamehaigused, sisesekretsiooni- või närvisüsteemihaigused, võib arst määrata ka lisauuringuid, enne kui täpne põhjus selgub.

Depressiooni sümptomid võivad muuta inimest murelikuks ja isegi hirmutada. Oluline on siiski rääkida kõigist oma kaebustest, tunnetest, kartustest ja hirmudest arstile, siis oskab arst ka paremini aidata.