Üldine HIVi nakatumine vähenes kümnendiga neli korda

Tipphetkel, 2001. aastal registreeriti 1474 HIVsse nakatunut, viis aastat hiljem oli seee number 668 ning 2010. aastaks langes 372 peale. Selles numbris on sees nii opioide süstivad nakomaanid kui need, kes on jäänud HIVsse seksuaalvahekorra kaudu või mõnel muul viisil.

Tänavu oli terviseamet novembri alguse seisuga registreerinud juba 327 HIVsse nakatunut, mis on umbes sama, kui mullu samal ajal. Kui novembri-detsembri nakatumine liiguks Eestis mullusega samas tempos, tuleks ka lõplik aastane nakatunute praktiliselt sama.

«2010. aasta väiksem nakatunute arv on igatpidi positiivne nähtus – selle nimel on Eestis aastaid ennetustööd tehtud ja kahjude vähendamise teenuseid arendatud,» kommenteeris üldist vähenemistrendi Tervise Arengu Insituudi Eesti Uimastiseire Keskuse juhataja Ave Talu.

Kahjude vähendamine tähendab peamiselt puhaste süstalde jagamist ning metadoonasendusravi pakkumist.

«Nii teadusuuringud kui igapäevane seire näitavad, et HIVi nakatumine süstivate narkomaanide seas on stabiliseerumas ja selles on kindlasti oma osa meie arendatud süstlavahetusprogrammidel,» lisas Talu.

Ka Euroopa Narkoseirekeskuse (EMCDDA) juhtivteadur Lucas Wiessing kiitis Eestit, sest nendegi statistika kohaselt jagab Eesti narkomaanidele välja väga suurel hulgal puhtaid süstlaid, mis vähendab nende HIVsse nakatumist. EMCDDA andmetel on meist agaramad vaid Malta, Lxembourg ja Norra.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet tõi välja, et Eesti HIV-ennetuse strateegia tegevuskava põhineb meie mitmetele järjepidevalt tehtavatele teadusuuringutele, mis võib olla siin edu alus.

«Tõenduspõhiselt planeeritud tegevused kindlustavad meie ennetusprogrammide tulemuslikkuse. Käesolevalt saame öelda, et tänu kahjude vähendamise teenustele (nagu näiteks süstlavahetus, metadoonasendusravi) on suudetud pidurdada HIV levimus süstivate narkomaanide hulgas.»