Uuring: vaid veerand inimestest ei võrdle hindu enne millegi ostmist
22. november 2011, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma TNS Emor uuringuekspert Aivar Voogi sõnul on kõige olulisemad muutused tarbija hoiakute osas toimunud just hinnatundlikkuse osas. Emori uuringu andmetel võrdleb 73 protsenti ostjatest alati enne millegi ostmist hindu.
«Ostuotsust mõjutavad varasemast enam allahindlused ja eripakkumised, mida peab täna toote ostmisel oluliseks koguni 65 protsenti tarbijatest, 2004. aastal oli see osakaal 20 protsenti väiksem,» möönis ta. Voog lisas, et 65 protsenti ostjatest valib soovitud kauba odavamate toodete hulgast.
Mehe sõnul eelistas 2004. aastal 90 protsenti Eesti inimestest sisseoste tehes kodumaist kaupa, täna eelistab Eesti toiduaineid 83 protsenti ostjaskonnast. Ühtlasi ollakse vähem altimad ka uute kaubamärkide proovimisega.
Oluline muutus on Aivar Voogi sõnul toimunud tarbija ostukohtade eelistustes. «Kui 1996. aastal domineerisid ostukohtadest selgelt turud, mida eelistas külastada üks kolmandik tarbijaskonnast, siis täna tehakse ostud peamiselt suurtest ketikauplustest ning turu osakaal on langenud alla kolme protsendi,» selgitas ta. Ekspert lisas, et läbi aastate on tarbija eelistanud teha sisseoste suuremates kauplustes, kus on palju erinevaid tooterühmi.
Voogi hinnangul on muutus tingitud eelkõige tänu turu ja kauplustekettide hindade ühtlustumisele. «Üheksakümnendate lõpus oli turgudel poodidest oluliselt odavam hinnakuvand ning sealseid liha- ja kalatooteid peeti kvaliteetsemaks, täna aga turgudel hinnaeelist enam ei ole,» märkis ta.