Tagasi
Lisaks palgale muutuvad Arro sõnul üha olulisemaks muud hüved ja tunnustused ning elu ja töö osakaal. Teisisõnu soovivad töötajad, et neil oleks tööl lahe olla ja jääks ka piisavalt vaba aega muule elule. Ta tõi näite, kuidas ühe Ameerika firma parimale direktorile pakuti preemiaks aastapalka, aga mees soovis selle asemel hoopis vaba aega, et oma lemmikhobi mäesuusatamisega tegeleda.
«Võib arvata, et mõnes ettevõttes järgmisel aastal palk ka tõuseb, kuid vähevõitu,» lausus Arro. Tema soovitus ettevõtjaile kõlas, et ei ole mõtet tõsta palka kõigil natuke, näiteks 1-2 protsenti, vaid pigem siis mõningatel rohkem ehk vähemalt 15 protsenti.
Kõigil veidi tõstmine on Arro sõnul kõige halvem lahendus, sest ei motiveeri kedagi. Tuleks rääkida koguhüvitisest ja siduda töö tasu tulemusega. Kogu maailmas on tendents sinnapoole, et tulemuspalga osakaal hüvitistes kasvab ja pensionifondide osa väheneb, sest inimesed töötavad järjest kauem.
Kuna inimeste töölt lahkumisega kaasnevad lisakulutused, siis tasuks konsultandi sõnul tegeleda praegu töötajate kinnihoidmisega ja samas mõelda ka järelkasvule. Tuleks mõelda, kuidas motiveerida inimesi paremini töötama ilma palgakulusid suurendamata. Näiteks on inimestele olulised arenguvõimalused tööl.
Ettevõtja riske aitab maandada tulemuspalk, aga see peab olema hästi põhjendatud, nii et inimene teaks, mille eest ja kui palju ta saab. Tulemustasu ei tohiks muutuda ootuspäraseks palga osaks.
Arro sõnul peaksid tööandjad ausalt ütlema, et olukord on selline, et palka ei saa tõsta, «aga teeme midagi muud toredat». Asjatuid lootusi ei tohi töötajaile anda ja palgatõusu enneaegu lubada, pani ta ühtlasi südamele.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
