Finantsinspektsioon soovitab pensioni väljavõtmist hoolega kaaluda

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sendid.
Sendid. Foto: Peeter Langovits

Finantsinspektsioon soovitab pensioni II samba väljamaksete puhul pensioniikka jõudnud inimestel oma edasist otsust igakülgselt kaaluda, sest pensionisüsteemi osakute väärtus võib ajas nii tõusta kui ka langeda.


«Seda, kas kasulikum on kogumispension kohe välja võtta või mitte, ei oska täna keegi ette ennustada. Pensionifondide viimase aasta negatiivsed tootlused on tingitud suures osas maailma finantsturgude langusest. Kas ja millal see suund pöördub, seda ei otsusta üksnes ühe või teise pensionifondivalitseja parim oskus ja tahe,» kommenteeris finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp.

Kui pensionifondi osakute väärtus jääb vahemikku 10-50 rahvapensioni määra (19 131,41- 95 657 krooni), on osakuomanikul õigus saada regulaarseid väljamakseid pensionifondist ehk fondipensioni. Väljamaksed tuleb sel juhul jaotada vanusest lähtuvalt teatud aastate peale.

Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus ületab 50-kordse rahvapensioni määra (95 657,01 krooni), siis hakkab väljamakseid tegema elukindlustusselts. Selleks tuleb sõlmida kindlustusseltsiga leping pensioni väljamaksete tegemiseks kuni surmani ehk pensionileping.

Inimene saab valida, kas ta soovib igakuist või kvartaalset pensioni. Regulaarselt makstavad pensionisummad võivad seejuures olla võrdsed või aja jooksul suurenevad. Erinevate kindlustusseltside riskiarvestuse põhimõtted võivad olla erinevad, seetõttu tuleks pensionilejääjal kindlasti võtta pakkumised mitmest elukindlustusseltsist.

Ühekordsete väljamaksete ning fondipensioni sooviga võib pöörduda kõikide Eestis tegutsevate pankade poole. Kindlustuslepingu sõlmimise sooviga tuleb pöörduda elukindlustusseltside poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles