Pühad on täiuslik aeg rääkida ülekaalulise lähedasega ebamugavast teemast (17)

MIS??? Näidake palun ülekaalulist inimest, kes ei tea, et ta on ülekaaluline ja seega peaks seda talle ütlema. Tore sõnum küll jõuluajaks: "Võta maha!", mis kuulja kõrvus on "Sa ei meeldi mulle"!
Luban pühalikult, et mina seda teemat ei pühade ajal ega üldse mitte ühegi ülekaalulise lähedasega üles ei võta. Täiskasvanud inimesed, ise teavad.

Jo Brandil on selle kohta hea vastus, kui keegi höikab et ta paks on : "Issand, paks, ma ei teadnudki, aitäh et ütlesid, lähen kohe koju ja hakkan otsekohe dieeti pidama"

Hea taktika jõululaua ääres piduliste tähelepanu nende lopsakusele juhtida - jääb endale rohkem toitu;)
Tegelikult: ei hakka ju ükski vähegi empaatiavõimeline ja/või mõistlik inimene millegagi nii kohatuga jõuluajal esinema, kammoon.

Ärge siis unustage kasvõi sellele teemale mõeldes, miks on jõulude ajal ohtralt enesetappe! Ärge unustage mainida et aastast aastasse pole nende puhul midagi muutunud! Hea asjana kiitke, et hamabd on neil terved (muidu ei saaks nii hästi ju süüa!)

"Häid jõule ja muide..sa oled paks."

eii..see küll ju kellegi jõule ära ei rikuks :-)

Huvitav kes need paljud terviseeksperdid on? Jälle TAI või? Et märgake puuet ja hakake mõnitama? Lõpetage juba ükskord ülekaaluliste diskrimineerimine. Isegi arstid on langenud tasemele, kus keeldutakse ülekaalulisi ravimast ja on memmekesi, kes ei julgegi oma lisakilode pärast enam arsti külastada. Arvate et ükski inimene tahab olla paks. Kui palju kulutatakse aega ja raha igasuguste dieetide peale ilma tulemusteta? Oskab keegi üldse öelda kui palju kaalu langetavaid preparaate kokku ostetakse ja kui palju neist ei oma mingitki toimet, mida seaduslikult inimestele kalli hinna eest müüakse? Miks peavad ülekaalulised elama pidevas stressis?! Ta saab selle nii peeglisse vaadates,kui pidevalt teistelt inimestelt. Nüüd siis propageeritakse isegi neilt jõulurõõmu võtmist. Pededele ei tohi öelda, et nende eluviis on võõras, vaid peame nad lahkel meelel endi sekka võtma. Aga paks inimene tundku häbi, et ta niisugune on?

Peded teatavasti ei kurna haigekassat pedendusest tulevate tervisemuredega. Paksud on aga esimesed suhkruhaiged, südamehaiged jne jne.
Ja pillid on rumalus. Pead on vaja kasutada

Paksus ei ole nakkav, küll aga suguhaigused, mida peded ohtralt levitavad. Pededel on võimalus "kappi" pugeda, mida paksud teha ei saa. Paksud ei propageeri oma paksust ja ei väidagi, et see on normaalne, mida aga ei saa pedede kohta öelda. Tahad veel vaielda?

Ma kujutan ette, kuidas pere on ümber laua ja kõik hakkavad üksteist hurjutama- ega paksus pole ainus pahe, küllap on keegi ka tubaka ja alkosõltlane. Suures seltskonnas on kindlasti mõni varas ja mitmenaisepidaja, keegi, kes ei oska oma lapsi kasvatada ja veel palju muid häid teemasid, mida tingimata just jõululauas arutada. Häid pühi kõigile!

Just nimelt! Jõululaud on suurepärane koht sigadusteks. Ütled poolvaljusti oma naabrile: näed, see onkel on niigi jäme, sõi küllalt juba, aga ikka lohistab veel lihatükki taldrikule. Ime siis, et vaevu ulatab suutäit üle rinna upitama.

ära väsitab see pidev üle- ja alakaaluliste teema. igal inimesel on oma kaal. igapäeva elu võib omada niipalju stressi, et selle ületamiseks vajabki inimene enam turvatunnet, mida pakub talle tema keha. samuti erinevad eluperioodid nõuavad oma kaalu. seega inimene, kel on mitmeid muresid, võib olla vabalt kas üle- või alakaaluline, see on tema viis asjadega hakkama saamiseks. ja see on normaalne. kui aga süda või mõni muu organ saadab esimesi signaale, tuleks aeg maha võtta ning muuta oma senist liikumis- ja toitumisharjumust.

Küll sa oled tark. Ei ole midagi kõik nii must-valge. Oma esimese lapse sünnini kaalusin 50 +/- 2 kilo stabiilselt, rasedusega erilisi lisakilosid ei tulnud ning varsti olin jälle oma tavakaalus aga kui 4 aastat hiljem teise lapse sain läks midagi vist sassi, sest hoolimata sellest, et oma eluviise ei muutnud - tervislikult toitunud eluaeg ja sportinud ka võtsin juurde 30 kilo, mis kahjuks pole mingi nipiga tänaseni (laps on juba neljane) maha läinud. Arste külastan vaid lastega enamasti ja haigekassaraha seega võrreldes mõne kõhnaga rohkem küll ei kuluta. Ning arstid kahjuks ei oska midagi öelda, kuidas see hormonaalne tasakaal paika saada, et oma tavapärast kaalu tagasi saada. :(

Haigekassat kurnavadki kõige rohkem paksud inimesed. Ja kommentaaridest tuleb välja, et nad on väga teadlikud oma probleemist ega lähegi enam arsti juurde, kuna see käsib alla võtta.

Kuidas nad mõtlevad siis oma tervist parandada - ühe käega kalleid südamerohtusid kühveldades ja teise käega sülti ja hapukapsast ???

Tervis algab ikka endast. Loomulikult tulebki arste kuulata - esimene asi on normaalkaalu saavutamine ja alles siis rohud ( juhul kui neid üldse peale allavõtmist vaja läheb)

Mismoodi nad siis kurnavad haigekassat, kui ei lähegi enam arsti juurde? Katsetavad omal käel ja tarkusel haigekassa poolt kõrgesti kinnimakstavate preparaatidega?

Selle artikli kirjutaja mõtted on ikks idiootlikud.

Haigekassat kurnavad kõige enam hoopis spordiga tegelevad tüübid.

lihaserebestused, ületreenimised, kondimurdmised, närvivalud, neerupuudulikkused, südamepuudulikkused, prsses kõõlused, sklerootilised liigesed jne jne jne jne j ne

Jõulud on võimalus olla oma üle- või alakaalulistele sugulastele tuttavatele toeks. Tihtipeale on ülekaalulisuse põhjuste taga emotsionaalsed probleemid, mida püütakse söögiga allakugistada. Rääkida paksule, et ta on paks, oleks ju lausa haavale soola pealeraputamine. Eriti mõttetu on teha seda 50kg kaaluval sugulasel, sest ülekaaluline mõtleb: mida sina ka tead? Sa pole elus mitte ühtki dieeti pidanud ja ei pea oma söömisi piirama.
Vähemalt mina mõtlesin 100-kilosena nii, kui üks sale sugulane püüdis mulle nõu anda. Olin oma elu jooksul korduvalt alla võtnud, kuid allavõetud kilod tulid kolinaga tagasi. :(
Siis ühel hetkel hakkasin tegelema oma emotsioonidega ning nende põhustega, mis panid mu käe söögi järele haarama. Kolm aastat pole mul ühtki kaalutõusu enam olnud ning kaal on vaikselt langenud ja langeb veelgi :)

kehakaal ei pruugi olla üldse alati seotud söömisega. Tean konkreetset inimest, kes võttis 18 kg juurde pooleteise kuuga ja ainult tänu mingile uuele ravimile, mille arstid talle kirjutasid ja vot seda kaalu ta enam maha ei saa, kuigi on teinud selleks kõik - sööb ainult 1100 kcal päevas, ainult tervislikku,iga suutäis on kirja pandud, mõõdukalt teeb kepikõndi sest tervislik seisund ei võimalda sprotida, kuna põeb astmat ning koormuse tõustes on ka hing kohe paelaga kaelas. Jätke see kaalu probleem ometi rahule, inimesed on isegi stressis ja teavad väga hästi, kuid ilmselt paljud ikka ilma maooperatsioonita sellest lahti ei saa ja pole kindel, et siiski saavad.