Esimene euroaasta – raha kaob kiiremini näppude vahelt (51)
Esimene euroaasta oli enamikule mõru maitsega, sest olime ihaldatud euroklubisse pääsu nimel tehtud kärbetega ohverdanud ka suure tüki heaolu, kuid uue rahaga lubatud elatustaseme tõus jäi tulemata. Esialgu.
Tarbijate kindlustunde indikaator oli detsembris peaaegu niisama madal kui 2009. aasta detsembris. Ebakindluse põhjuseks Euroopa võlakriis.
Aasta tagasi polnud allakirjutanu ilmselt ainus, kes ilutulestiku vaikimise järel seadis sammud lähima sularahaautomaadi juurde. Eesti läks eurole üle, kuid tahes-tahtmata jääb 2011. aasta ja sellega koos ka euro meelde lõppematuna näiva hinnatõusuga ja koos sellega elujärje halvenemisega.
Et Eesti majandus tuiskas ekspordi toel edasi nagu väike vedur, jääb tähelepanuta.
Soome-Eesti kaubanduskoja sekretäril Kairi Loigul hakkasid pisarad voolama, kuuldes küsimust, mis oli kõige toredam sündmus lõppeval aastal.
Võib-olla polegi kõige õigem teda ameti järgi kutsuda, sest intervjueerisime teda kodus Jüris. Kaheaastane Andreas turnis väsimatult diivaneil, soovides, et toimetuse fotograaf tal oma profikaamerat puudutada lubaks. «Hea aasta oli, aga raske,» lausus Loik.
Ootamatu pisaratulv lakkas kiiresti. «Ma saan aru, et mul läheb väga palju paremini kui nii mõnelgi teisel perel,» lausus Loik. Emapalk sai aasta algul läbi, poole kohaga ameti leidis ta mais.
Rehkendus kroonides
«Kõik algab sellest, et lapsel ei ole lasteaiakohta,» lausus Loik. «Me ei ole kunagi elanud nii peost suhu kui tänavu. Palgapäevast palgapäevani. Nooremana, kui lapsi ei olnud, kogunes ikka midagi sukasäärde.»
Kaks päeva nädalas eralasteaias maksab 190 eurot kuus. «See on väga kallis,» ütles Loik. Rae vallas on küll palju noori inimesi, aga munitsipaallasteaias rühma alla kolmeaastastele pole.
Uue raha ajal on asjade väärtust keeruline hinnata. «Kõik hinnad tunduvad nii väiksed, kaks eurot kulub siia, kaks sinna. Raha annad kergemini ära. Kui viieeurose kauba hinnasildil jääb silma väärtus kroonides, siis mõtled, et kroonide eest seda küll ei ostaks,» rääkis Loik.
Inimesed räägivad, et hindade-palkade arvutamine kipub ikka kroonides käima. Või vähemalt kahes vääringus paralleelselt, sest aastakümnetega kujunenud väärtused on visad kaduma. Palju kulub aega, et aru saada, kas kaup on kallis või mitte.
«Poes käies arvestan ikkagi, et kuus eurot ja natuke sente peale tähendab umbes sadat krooni,» rääkis Valgamaa Lüllemäe kooli ajalooõpetaja Priit Riemann. «Raha kipub nagu rohkem käte vahelt ära kaduma.»
Riemann arvas, et tal kulus peaaegu pool aastat, et hakata eurodes hindu vaatama, ja nagu öeldud, pole see krooni-komme lõplikult kadunud. Suhtumine rahasse pole ka enam see, mis vanasti. Varem oli oma raha, aga nüüd on mingi raha. Rubla, euro või dollar – vahet pole, raha on raha.
Eesti ettevõtted lubasid eurole ülemineku eel, et rahakursi muutusega hindu ei tõsteta. Ainus ettevõte, kelle tarbijakaitseamet suutis sellega vahele võtta, oli kiirtoidukett McDonald’s, kuigi seegi ettevõte pääses lõpuks trahvita, sest asi lõpetati otstarbekuse kaalutlusel.
Elektrimaakleri Nordic Power Management juht Tiit Nigul märkis, et tema ettevõtete jaoks oli üleminek eurole lihtsam kui statistikaameti kvartaliaruande täitmine.
«Äri on lihtsamaks läinud, ei pea enam erinevates valuutades toimetama,» lausus Nigul. «Kroon oli euroga seotud üks ühele, kui kurss oleks olnud kõikuv, siis oleks üleminek rohkem tulu toonud.»
Riigikogu liige Aivar Sõerd ütles, et igaüks, kes on reisinud, on saanud seda teha vähemalt eurotsooni riikidesse mugavamalt ja väiksemate kuludega, sest rahavahetuse kulusid pole. Ka välisturistidel on Eestisse lihtsam tulla ja siin kaupu ja teenuseid tarbida.
Sõerd märkis, et kuigi euroala eesmärk on hoida hinnastabiilsust, oli tänavu terves eurotsoonis prognoositust kiirem hindade kasv.
«Globaalset toorainehindade kallinemist ei saa seostada euro kasutuselevõtuga. Meie probleemiks on turu väiksus ja turutõrked.
Euro ei saa päevapealt lahendada kõiki meie probleeme,» arvas Sõerd.
Eesti eksport kasvas esimesel poolaastal 35 protsenti ja kuigi praegu on hoog raugemas, on ekspordimahud ikkagi suuremad kui kriisi eel. Veel on tähtis, et Eesti majanduskasv ei sõltu enam ühest sektorist. Kasv on laiapõhjaline, nagu kirjutavad rahandusministeeriumi analüütikud.
Hea uudis on, et aasta teises pooles murdus reaalpalga vähenemise trend. Muutus oli õige pisuke, 1,2 protsenti kolmandas kvartalis, kuid ometi oli see tähtis muutus, sest reaalpalk on vähenenud peaaegu kolm aastat järjest.
Keskne teadmine
Aga keskne teadmine inimeste meeles on ikkagi esimese euroaasta suur hinnatõus. Ametlikult loetakse euro kasutuselevõtu mõjuks 0,1–0,3 protsenti tarbijahinnaindeksile. Prognooside järgi kujuneb inflatsiooniks tänavu umbes viis protsenti.
Aga kui vaadata üksikuid kaupu, siis on tõus olnud lühikese ajaga väga suur. Statistikaameti viimase ülevaate järgi oli novembris näiteks suhkur 42 ja kohv 32 protsenti kallim kui mullu novembris.
«Euro kasutuselevõttu hindame väga kordaläinuks. Meil ei olnud ühtegi kommunikatsiooni-, logistika- ega ka turvaprobleemi,» märkis Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve.
Eestlaste kaukapõhjas on umbes 800 miljoni eest kroone. Eesti Panga andmeil ligi 55 miljoni euro väärtuses. Sularaha on Eesti Pangast 2011. aastal läinud ringlusse kokku summas 623,2 miljonit eurot.
«Euro kasutuselevõtt oli Eesti jaoks märgilise tähendusega sündmus,» kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.
«Ühelt poolt loobusime oma armsast rahvusvaluutast, mis aga maailma mõistes oli vähe usaldusväärne, ja seda vaatamata sellele, et Eestis kehtis valuutakomitee süsteem.»
Paabut lisas, et euroala ei kao kuhugi.
«Võimaliku kaotuse suurus on nii hoomamatu, et isegi julgemad pessimistid ei ole tahtnud sel teemal spekuleerida,» nentis ta.

Tagasi


Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale