Südamearsti Hasso Uuetoa päevapealt vallandamine Põhja-Eesti regionaalhaiglast röövis peatse ravi lootuse 88-lt südame rütmihäirete all kannatavalt patsiendilt, kes olid operatsioonijärjekorras. Saaremaa ettevõtja Rein Kirst plaanib koos kaaskannatajatega haigla kohtusse kaevata.
Kuna pole teada, millal Eestis selliseid lõikusi taas tegema hakatakse, ulatub hättajäänute arv tegelikult sadadesse. Teatud spetsiifilises ravis oli Uuetoa ainus spetsialist Eestis ja tema juurde pääsemist tuli oodata kuni pool aastat.
Rein Kirst on aga üks murelikest, kes lootis Uuetoa oskuste abil oma elu parandada. Ta pidi operatsioonile minema 30. detsembril, paar päeva varem helistas aga PERHist südamearst Jüri Voitk, kes teatas, et Uuetoa enam ei tööta ja lõikus jääb ära. Ta lisas, et pole ka teada, millal on lootust operatsioonile pääseda, sest enne tuleb uus spetsialist välja õpetada.
«Voitk ütles, et sellise operatsiooni õnnestumise tõenäosus on vaid 30 protsenti,» meenutas Kirst. «Kui seadsin selle kahtluse alla, pakkus ta 50 protsenti, aga minu andmetel on see 90 protsendi ringis.»
Kolmapäevane ETV saade «Pealtnägija» rääkis, et PERH vallandas Uuetoa nädal enne jõule päevapealt usalduse kaotuse tõttu. Peapõhjuseks oli see, et ta osales operatsioonil n-ö konkureeriva Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) südamekeskuses, kus Eestis esmakordselt tehti neeruarterite denervatsioon kõrge vererõhuga haigetele.
Lisaks läks Uuetoa juhtkonna arust üle piiri, kui hakkas saatma oma patsiente PERHist ITKsse, sealset kardioloogiakeskust juhib tema abikaasa Tiina Uuetoa.
Kirst on hämmingus, kuidas sai PERHis midagi niisugust juhtuda – tegemist pole ju mingi erafirmaga. Mees, kelle süda kaks korda päevas rütmist välja läheb, ütles, et praegune elu on vegeteerimine.
Kuna tema tahab veel elust rõõmu tunda ja ka oma kahe firma ettevõtmistes osaleda, otsib ta võimalusi Soome operatsioonile minekuks.
«Minul on see võimalik, aga mis teevad need, kel pole?» oli ta murelik. Mees plaanib koos kaaskannatajatega kohtusse hagi esitada, sest leiab, et PERH on rikkunud nende põhiseaduslikku õigust ravile.
Hasso Uuetoa ütles, et südamestimulaatoreid käib Pärnu haiglas paigaldamas ka tema endine kolleeg Jüri Voitk. Teises haiglas tegi Uuetoa enda väitel tööd oma vabast ajast, ja selle operatsiooni jaoks, mis PERHi juhtkonnal eriti harja punaseks ajas, küsis ta põhitöökohast vaba päeva.
Küsimusele, miks ta seda keskhaiglas tegi, vastas Uuetoa, et seal oli olemas vastav aparatuur ja meeskond. Ta ei eita, et teises haiglas töötamine võimaldab ka lisa teenida. Mingit kokkulepet, mis keelaks mujal töötada, Uuetoaga sõlmitud ei olnud. Vallandamine usalduse kaotamise tõttu tuli seega täiesti ootamatult.
Uuetoa ei näe praegu PERHis arste, kes tema töö üle võiksid võtta, veel vähem usub ta spetsialistide sissetoomisse mujalt. Tipptasemel elektrofüsioloogidest on kõikjal suur puudus ja näiteks Helsingi haiglas saab selles osakonnas töötav arst vähemalt kaks korda rohkem palka, kui Uuetoale PERHis maksti.
Uuetoa ei tea, mida edasi teha, kuid on asunud oma õiguste eest võitlema. Sama juhtkonna juures ta tagasiteed PERHi ei näe. Lähipäevil ootavad tunnustatud eesti spetsialisti koolitust näiteks läti kolleegid.
Uuetoa kursusekaaslane, ortopeed Mihkel Mardna leiab, et haigla juhtkonna kohus on mängureeglid paika panna: «Kui seda tehtud ei ole, ei saa tööandja ka tagantjärele öelda, et talle ei meeldi, et töötaja seda või teist tööd tegi.»
Mardna sõnul on Uuetoa vaieldamatult oma ala tipp, kes tunneb muret Eesti meditsiini arengu pärast ja on ka ise sellele jõudsalt kaasa aidanud.
Eesti Arstide Liidu eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld töötada konkureerivas haiglas on vastuolus arstieetikaga, sest arsti teadmiste ja oskuste rakendamise piiramine kahjustab patsientide huve. Eestseisus taunib Uuetoa töölepingu ülesütlemist ja taotleb selle otsuse tühistamist. Uuetoad nõustab ja esindab kohtus liidu lepinguline advokaat.