Terviseamet: ohtlik gripiviirus on Eestisse jõudnud

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripi vastu aitab vaktsineerimine.
Gripi vastu aitab vaktsineerimine. Foto: Priit Simson

17. jaanuaril sai Eestis esimest korda kinnituse A-gripiviirus (H3), mis saab WHO ja ECDC ekspertide arvamusel suure tõenäosusega domineerivaks gripiviiruseks käesoleval hooajal ja mis on ohtlik suure tüsistuste ohu tõttu.


Suurt gripiviiruse levikut ei ole seni täheldatud üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid Norras, Islandis ja Hispaanias on domineeriva gripiviiruse tüvena juba määratud A(H3N2).

Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul tõrjus kurikuulus seagripi viirus paariks aastaks teised viirused kõrvale, kuid nüüd on need taas kohal. Ta rõhutas, et praegu Eestis kasutusel oleval gripivaktsiinil on kaitse A(H3N2) vastu täiesti olemas.

Soomes on haigestunuid juba palju ja seal on liigitatud kõnealune gripiviirus tõsiste hulka. Selle tüvega grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu.

Terviseameti selgituse kohaselt sõltuvad gripi raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase otseselt gripiviiruse tüvest. Gripiviirus A(H3N2) on ringlisuses aastast 1968 ja olnud meilgi sellest ajast praktiliselt igatalviseks külaliseks. «Viimati oli A(H3N2) gripiviirus ringluses 2009 aastal, pandeemiaeelsel talvel, mistõttu võib olla elanikkonna vastupanuvõime selle viiruse suhtes nõrgenenud,» lausus Saluri.

Gripp on tõsine haigus ja võib alati olla raskete tagajärgedega. Riskirühmadesse kuuluvatel inimestele, kelleks loetakse vanurid, lapsed ja teatud krooniliste haigustega patsiendid, on grippi põdemisel suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine teiste gripiviiruste poolt põhjustatud haigusnähtudest: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused.

Terviseamet tuletab meelde, et kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust.

Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks tuleks vältida rahvarohkeid kohti, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides katta suu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles