Euroblogi: internetivabaduse küsimus paneb massid liikuma (47)

«Viimasel ajal on võltsimisvastane kaubandusleping (ingliskeelse lühendiga ACTA) tekitanud palju kirgi ja vaidlusi,» kirjutab Linnamägi euroblogis. «On täiesti mõistetav, et privaatsuse ja internetivabaduse teema on tänapäeval väga aktuaalne. Suuremad vaidlused tekivad alati, kui põrkumas on erinevate gruppide huvid, ja nii ka seekord.

Teema on eriti aktuaalne just USA-s toimunud hiljutiste edukate protestiaktsioonide tõttu, millega aktivistidel õnnestus tõkestada või vähemalt edasi lükata levinud lühendite SOPA ja PIPA all tuntud eelnõud. ACTA-l ei ole nimetatud USA eelnõudega palju ühist. Näiteks ei näe leping ette kodanike internetiühendusest ilma jätmist ning keeruline oleks tsensuuriks lugeda ka Youtube’i praktikat eemaldada autoriõigusi rikkuvad heliribad. Ilmne on, et tuleb saavutada tasakaal autoriõiguste omanike, tavakasutajate ning teenusepakkujate vahel. Kas ACTA-s see tasakaalupunkt saavutatud on, ongi tulise diskussiooni põhjuseks.

Võrgufoorumites on leping tekitanud väga elavat arutelu ja püütakse välja selgitada, kuidas võiks leping hakata mõjutama Eesti internetikasutajaid. Olukorra muudab keeruliseks eri ekspertide arvamuste lahknevus ja ebaselgus selles, kas Eesti peab lepingu ratifitseerimisel oma seadusi karmimaks muutma. Tegelikult on selline diskussioon igati tervendav nähtus ja seda peaks julgustama. Õnneks ei ole protestid läinud nii kaugele nagu näiteks Poolas, kus rünnati riiklikke veebiservereid.

Euroopa Liit püüab julgustada kodanikke arvamust avaldama. Neljapäeval toimus Brüsselis konverents, kus tutvustatati Lissaboni leppe alusel juurutatud kodanikuõigust esitada seadusandlikke algatusi. Lävi, mis säärasel moel seadusandliku algatuse tegemiseks ületada tuleb, on väga kõrge: koguda tuleb üks miljon häält vähemalt seitsmest Euroopa Liidu riigist. Võrdluseks: USA-s on SOPA vastu antud juba üle 4,5 miljoni hääle. Seega ei oleks ka ACTA-le mõistliku alternatiivi pakkumine säärasel moel ebareaalne, sest Euroopa Liidus elab ca 200 miljonit inimest rohkem kui USA-s.

Lepinguga seondub väga tugevalt ka internetikasutajate privaatsuse teema. Kolmapäeval avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku põhjalikult reformida andmekaitse-eeskirju. Isikuandmete kaitse on iga EL-i elaniku põhiõigus. Ettepanekud puudutavad laia teemaderingi, kuid mõned neist on just üksikisikute jaoks eriti olulised. Andmete liikuvuse võimaldamine tagab selle, et inimene saaks hõlpsasti vahetada teenusepakkujat. Samuti peab ta saama kontrollida, milliseid andmeid tema kohta säilitatakse ning tal peab olema õigus olla unustatud ehk nõuda, et näiteks konto kustutamisel sotsiaalvõrgustikest ei säiliks teenusepakkujal tema isiklikku infot fotode või muude andmete kujul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa Liidu huvides on tugevdada intellektuaalomandi kaitset, sest EL-i toodang on teadmistemahukas. Ka Euroopas toodetud filmide ja muusika autoriõigus vajab kaitsmist ja kaitset vajavad ka EL-i firmade väärtuslikud kaubamärgid. Saame näha, kas ACTA jõustub praegusel kujul või muutub selle sisu diskussiooni tulemusena.»