Laura Mallene
Otsi
VALUUTAKURSID
0,756 EUR
USD
1,185 EUR
GBP
1,432 EUR
LVL
0,29 EUR
LTL
0,025 EUR
RUB
0,114 EUR
SEK
=
Kursid seisuga:
22.02.2012
MAKSUVÕLG
Maksuvõlglaste otsing:
SÜNNIPÄEV
23. VEEBRUAR

Jaan Einasto, 83

astronoom, akadeemik

Helmi Sakkov, 69

arhitekt

Mait Maltis, 61

laulja

Ain Mäesalu, 57

arheoloog

Merike Jürjo, 53

ajaloolane, ajakirjanik, ETV arhiivide juhataja

Anneli Rõigas, 49

ajakirjanik

Erkki Truve, 47

molekulaarbioloog

Kristina Šmigun, 35

suusataja

Anti Reinthal, 33

näitleja

Viktor Juštšenko

Ukraina poliitik

Kristin Davis

ameerika näitleja (Charlotte York teleseriaalis Seks ja linn)

Piraatlus
1/1

Piraatlus

foto: Scanpix

foto
http://f.postimees.ee/f/2011/09/15/751484t40hff61.jpg
http://f.postimees.ee/f/2011/09/15/751484t55h769f.jpg
Piraatlus
Scanpix

Intellektuaalomand - kaitsta või jagada? (36)

28.01.2012 16:20

Võõra tehnoloogia kopeerimine pole tingimusteta hea ja odav kopeerijale. Selle kaitsmine võib olla aga lausa kahjulik tehnoloogia omanikule. Tihti on kasulik intellektuaalset omandit jagada ja mis veel üllatavam, kopeerijate jaoks on tark oma «laenamist» piirata.

Standardkäsitluse või juriidilise lähenemise korral on igasugune kopeerimine ja piraatlus otseselt kahjulik, kirjutab Pärnu Konverentside ajaveeb. Majanduslikult on pilt komplitseeritum. Peamine konkurentsieelis on aeg, mille vältel saab müüa parema marginaaliga ja tagasi teenida investeeringud. Teatud mahus intellektuaalomandi (IP) jagamine võib olla tulusam valik, kui selle kaitsmine.

Klassikalise konkurentsi puhul arendavad ettevõtted paralleelselt tehnoloogiat ning seejärel toovad toote turule. Kopeerimise puhul konkureerivat arendusprotsessi ei toimu. Arendajal võib olla kasulik teavet kopeerijatega jagada, selleks et vältida samaaegset tehnoloogiate turule jõudmist. Konkurentsi korral investeeritakse arendusse tervikuna rohkem ning marginaalid on madalamad, ehk tulemus on tõenäoliselt lose-lose. Näiteks võib tuua HD-formaadi «sõja», kus võitjaks jäi blu-ray, mis tarbija seisukohast polnud parim tulemus.

Kopeerija jaoks on küsimus ratsionaalne. Kas ta saab piisavalt infot, et loobuda enda arendustegevusest ning sellega kaasnevast lootusest teenida uue tehnoloogiaga paremat marginaali. Näiteks kui kasum turul on 100 ühikut ja kaks konkurenti investeerivad kumbki 50, siis ei teeni nad raha. Juhul kui kopeerija investeerib 25, siis on võimalik «sõbralikult jagada» 25 ühikut kasumit. Inteli ja AMD konkurentsis loobus Intel ühel hetkel IP jagamisest, mille tulemusena innovatsioonide kasumlikkus vähenes.

Kuid jagada ei saa kõike, kuna siis kaob ära aja eelis. Teisisõnu, esimesel turuletulijal peab olema võimalus saada suurem osa kasumist. Kuid lootus saada kogukasum on riskantne kasiinokülastus. Ning kopeerijad peavad hoiduma liigsest IP laenamisest, kuna vastasel juhul seda enam ei jagata.

Intellektuaalomandi kaitse on veel eraldi teema. Majanduslikult kahjulik on see juhul, kui kaitstakse monopolistlikke kasumeid. Näiteks muusikatööstuse soov küsida CD eest kaks korda rohkem kui maksis LP. See on tarbija lolliks pidamine. Koostöömudelid võivad olla ka majanduslikult tulusamad.

Toimetas: Kaur Paves
SAADA SÕBRALE
Sinu nimi:
Sinu meiliaadress:
Sõbra nimi:
Sõbra meiliaadress:
Saadetud!
Vaata sidusteemade katalooge
acta · pipa · sopa
Loe kommentaare Lisa oma kommentaar
E-post Nimi