Laenuintressi fikseerimisega ei tasu kiirustada

Samas artiklis märkis SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas, et intressi fikseerimist tasub kaaluda uue laenu võtjal, kuid muidu ei soosi intressi fikseerimist finantskriis, mis on kergitanud raha hinda ja seega tõstnud ka laenumarginaale.

Uue laenu võtjale on marginaal sõltumata fikseeritud või ujuva intressiga variandi kasuks otsustamisest sama, sõltudes tema sissetulekust, laenusuummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning kliendi maksekäitumisest.

Neil, kellel marginaal mitme aasta tagusest ajast soodne, ei tasu aga suure tõenäosusega oma ujuva intressiga laenu fikseeritud intressiga laenuks muutma hakata, sest muutunud majanduslik olukord tähendaks senisest kõrgemat riskimarginaali. Lisaks võtavad pangad kliendilt ka lepingu muutmise teenustasu, mis võib ulatuda 500st 2000 kroonini.

Üheks näiteks on möödunud aasta novembrikuus Tarbija24.ee'le oma muret kurtnud Swedbanki klient, kelle laenu intress oli 6,055 protsenti, millest 5,1 moodustas Euribor ja 0,955 marginaal. Kui ta soovis laenu intressi 4,6 protsendi suuruse Euribori juures ära fikseerida, pakuti talle 4-protsendilist marginaali, mis oleks teinud kodulaenu uueks intressiks hoopis senisest kõrgema 8,6 protsenti.

Nii selguski, et intressi fikseerimisest on targem oodata, millal jõuab kätte lepingujärgne kuue kuu intressi muudatus, ja leppida sellega, et vahepeal peab justkui rohkem maksma.

Swedbanki eluasemefinantseerimise osakonna analüüsi- ja arendusjuht Kersti Arro selgitas toona, et pank võib tõepoolest pakkuda nii kõrget marginaali, kui klient soovib intressi näiteks viieks aastaks ära fikseerida. Sest siis peab pank uues lepingus arvestama riskiga, et Euribor võib mingil hetkel jälle tõusta.

Fikseerimine tagab südamerahu, kuid ei pruugi olla kasulik

Praeguse olukorra kohta ütles Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas, et kui klient soovib intressi pikemaks ajaks fikseerida, tasub mõelda selle peale, kas pikemas perspektiivis soovitakse ostetud varaga muudatusi teostada: müüja, osaliselt laenusummat tagastada või vara vahetada.

«Eelpool toodud juhtumeid arvestades soovitame lühiajalisi intresside fikseerimise võimalusi,» ütles Künnapas. Intressi fikseerimise peale võiksid tema sõnul mõelda need inimesed, kelle jaoks on oluline, et igakuine makse ei suureneks.

Ka SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul on intressi fikseerimise põhiidee südamerahu ehk siis enda kaitsmine võimaliku intressitõusu vastu. Kas fikseerimine näiteks praeguses Euribori jätkuva langustrendi tingimustes end ka ära tasub, saab Vohu sõnul ehk öelda fikseerimise perioodi lõppedes. Näiteks viis aastat on möödas ja siis saab selle välja arvutada - Euribori muutust ei ole aga võimalik ette prognoosida.

«Fikseerida tasub siis, kui maksevõime on piiri peal ja võimalik intressi tõus muudaks pere laenukoormuse liiga suureks ja tekitaks probleeme,» ütles Vohu. Igal juhul tasub tema sõnul tulla panka ja küsida, millised on võimalused: vaadata reaalseid numbreid, mis oleks fikseerimisel uus marginaal ja kuidas see sobib.

Üldiselt fikseeritakse laenuintressi Eestis nii SEB kui Swedbanki kinnitusel väga vähe. Swedbanki laenuklientidest fikseerib intressi viieks aastaks umbes 10 protsenti ning üle viie aasta fikseerijaid on veelgi vähem.

Silver Vohu sõnul on aga Põhjamaades levinud hoopis osaliselt fikseeritud laen: pool on ujuva kursiga ja pool fikseeritud, mis aitab riske maandada ning võimaldab osa saada mõlema variandi plussidest, kuid ka miinustest.

Aivar Hundimägi märkis tänases Äripäevas, et fikseerimisele tasub mõelda siis, kui on veendumus, et Euribori langustrend on läbi, kuid seda veendumust pole tema sõnul praegu pankadel endilgi. Hundimäe hinnangul võib olla odavaim variant, kui laenuvõtja ise säästab iga kuu kindla summa, mida ta saab siis kasutada Euribori tõusu korral. 

Intressi läbimõtlematu fikseerimise eest hoiatab oma tarbijaveebis minuraha.ee ka finantsinspektsioon, soovitades enne otsuse langetamist kaaluda igakülgselt kõiki lepingu muutmisega seotud asjaolusid ning uurida, kas lepingu muutmisega kaasnevad kulud ja millised need on.

«Küsi üle, kas pank soovib lepingut muutes muuta ka varem kokkulepitud fikseeritud marginaali suurust. Kui jah, siis sellisel juhul tuleb eriti hoolikalt kaaluda, kas muudatus on kokkuvõttes üldse kasulik. Samuti tuleks uurida, kas näiteks fikseeritud intressiga laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel küsib pank mingeid lisatasusid või on ennetähtaegsel tagasimaksmisel muid takistusi,» soovitab finantsinspektsioon.

Kehtiva Euribori ning selle suuruse muutumise kohta ajas leiab täiendavat informatsiooni pankade veebilehtedelt ja Euribori ametlikult veebilehelt.